-
IMG alt=”” hspace=0 src=”images/stories/020307/2.jpg” align=baseline border=0>
-
Karen Armstrongi “Lühike müüdi ajalugu” on tõesti lühike, nagu lubab pealkiri, ja pealegi hõlpsasti loetav kiire ajalooline visand müüdi arengukäigust hallidest aegadest tänapäevani. Saateköitena suurele müüte ümberkirjutavale romaanisarjale on see käepärane abiline lugejaile, kes varem müüdi üle mõtisklema ei ole sattunud. Seitsmes peatükis, järgides ajaloo suuri murrangupunkte, kirjeldatakse müütide kujunemist ja funktsioone (ning viimaks allakäiku) eri tüüpi ühiskondades, paleoliitilistest küttidest (esimeses peatükis pakutud ekskursi neandertallaste juurde…
-
Põlluharija vaatepunktist on “ilus ja kaunis maa” selline, mida on hõlpus üles künda ja kus on viljakas muld. Soised, märjad ja ebatasased alad on talle tülikad ja tarbetud. Sellest hoolimata on tal aga alles intuitsioon, et see, mis inimese arust paistab esmapilgul kasutu, võib suuremas mõõtkavas ometi olla otstarbekohane. Tolle suurema mõõtkava käigushoidmiseks ongi olemas trikster, kes saunas toimuva puhastumisriituse vahepeal loob nagu muuseas hulga väikesi…
-
Paljude otsuste hulgast (igas valdkonnas vähemalt seitse kuni kümme otsust) jäi kõlama kolm: tervendada riigi rahanduspoliitikat, vähendada erakondliku poliitika survet ja mõju haridus- ja kultuurielule ning ühistegevusele, elavdada sisemaist tööstust, vähendades samaaegselt kaupade liigset sissevedu.
Tõnissoni juhtkirjade sihitus erakondliku omakasu, killustamise ja võimuiha vastu lähtus eelkõige tema enda hoiakust ja tegevusest riigimehena: talle olid need jooned täiesti vastuvõtmatud ja võõrad, ometi olid need riigi poliitikaelus nii võimu…
-
Tõnisson vabanes Tartu vanglast 6. IX (26. VIII) 1908 hommikul kell 6.10. Sõbrad EÜSist ja Postimehest võtsid ta koduõuel vastu auväravaga ja Tõnisson tugevdas kõikide usku, et “otsustandev on see, kas ja kui palju rahva elunõudeid ja kulturatarvidusi täidetakse”.
“Ei saa mina oma elupäevil mitte loobuda tõsise demokraatia põhimõtte ja üldise rahvakultuuri idee eest kõige jõuga seismast,” tunnistas Jaan Tõnisson ajalehes Postimees 30. juunil 1935. aastal.
Jaan Tõnisson…
-
Tal on tuhat korda õigus, kuid midagi enesestmõistetavat kultuuri keelsuses ei ole. Selleks, et üks keelekeskkond suudaks mõelda ajakohaselt ning püsida maailma tunnetusviiside-mõttearengutega enam-vähem sünkroonis, peab see keel olema üldhariduse keel, avaliku elu ja avaliku meedia keel ning vahendama kõiki kultuuriliselt olulisi valdkondi. Moodne ehk kaasaegne on see kultuur, milles uued arusaamad jõuavad piisava kiirusega kooli – või ajakirjanduse ja igapäevaelu kaudu tegelikkusse (nagu see majanduse,…
-
Enesestmõistetav võiks olla kõik see, mis on loomuldasa hea ega vaja õpetamiseks kepidistsipliini. Loomu poolest hea on näiteks olla senisest targem, kuid ka ettenägelikum. Muidugi on piir selles suhtes küllalt tinglik. Kirjeldanud üht vindunud konflikti Johannes Voldemar Veski ja Eesti Kirjanduse Seltsi vahel, leidis seltsi omaaegne teaduslik sekretär Daniel Palgi tagantjärele (1969), et “parem heaga herneleem kui pahaga pannkoogid”. Ei oska võrrelda, sest mulle maitsevad mõlemad…
-
Olin üks 86st, kes pärast teatud kahtlusi oma allkirja andis. Preambula on põhiseaduse pidulik sissejuhatus ning sõna “keel” lisamine tundus lahtisest uksest sissemurdmisena. On ju keel kultuuri lahutamatu osa! Aga kuidas sa keeldud, kui küsimus on emakeele kaitsest?
Kätt alla pannes lootsin, et ühe erakonna valimisratsu saab menetluse käigus rakendada veidi tõsisema vankri ette. Ehk teisisõnu – kui juba minnakse põhiseadust avama, siis ehk õnnestub lisada paar…
-
Sõna “okupatsioonikuriteod” pole juriidiline termin, tegelikult tuleks öelda “sõjakuriteod okupatsiooni tingimustes”. Sõnastuse lühiduse huvides on edaspidi kasutatud siiski esimest nimetust. Järgnev on lühikokkuvõtte autori artikleist sel teemal1, lisatud on seletusi probleemistiku üldise tausta ja karistamisega seotud küsitavuste kohta.
Seltsimees Andrei Ždanovi saabumine
Tallinna 2. juulil 1940. aastal. Verepulm võib alata. ERMi fotokogu.
Kommunismi hukkamõist Eestis ja Euroopas
Riigikogu avaldas 2002. aastal deklaratsiooni nõukoguliku okupatsioonirežiimi kuritegelikkuse kohta.2 Olles…
-
Eesti Rahva Muuseumi näitus “Eesti maarahvas baltisaksa kunstis” esitab XIX sajandi baltisakslaste nägemuse eesti maarahvast. Kuigi näitusel on rõhk ilmselgelt rahvariiete demonstreerimisel ja ülestähendamisel, annavad paljud kujutised aimu ka millestki muust: millisena nähti inimest rahvariiete taga, kelleks teda peeti ja kes ta oli? Tüpiseerimise teeb keeruliseks tõsiasi, et eri tehnikad ja stiilituuled annavad ette mingid piirid, kuidas inimest üldse kujutati. Kuigi füsiognoomia ehk õpetus, kuidas inimesi…
