-
Vabaduse väljaku Vabadussõja võidusamba ideevõistlus. Kuigi arhitektid ja kunstnikud eelistavad seda nimetada vabaduse monumendiks. Vabadussõja võidusamba nimetusest saab siinjuures sümboli sümbol. Võidusammas on vormiliselt determineeritud ja eeldab väga täpset vormilist väljendust, mis ei ole siinjuures peamine. Oodatakse ju eelkõige ideekavandit Eesti Vabadussõja mälestusmärgi püstitamiseks. Antud kirjatükiga ei ürita ma vastata küsimusele, miks nii hilja. Siin on tegemist ilmselt Eesti rahva ehituskultuuri ja ajalooliste keerdkäikude koosmõju ja…
-
Aastavahetusel kurtis üks kultuuriajakirjanik, et filosoofilise tõlkekirjanduse ilmumise tempo on langenud. Mullu olla seda üllitatud vähem kui mõnel varasemal aastal. Seletada saab seda mitmeti. Vahest polnud tõlkijad ja toimetajad piisavalt innukad, neil oli ehk muud teha. Vahest ei tasustatud neid küllaldaselt. See kõik võib tõesti olla nii. Ja neilt, kellel juba ammu lubatud tõlge on jäänud venima, tuleks karmilt küsida: “Millega te õigupoolest tegelete?”
Senine publitseerimise tempo…
-
Kuigi mõistuse ja südametunnistusega inimesed on Savisaares rühmadena pettunud, on tema ümber ikka jagunud aferiste, poolpätte ja lipitsejaid: kellel on nõukaajast midagi hingel, kes hangeldab sisemise kokkuvarisemise piiril kortereid, kellel pole lihtsalt suurt midagi öelda, aga meeldib võimuvoolus ujuda. Muidugi on selle erakonna juures ka hoolivaid inimesi, nagu on selline poolus küllap ka Savisaares endas. Paraku on parteijuhi ambitsioonid olnud monstrumlikud ja nende täitmiseks valitud sahkerdamiste…
-
I
Kui ma – küll ilma isata – ülikoolimajja jõudsin, oli eesti filosoofia juba alanud. Tegu ei olnud küll ürgalgusega, filosoofia ei sündinud eimiskist, kuigi selles polnuks midagi imelikku. Eesti filosoofia sündis nõukogude eesti filosoofiast, viimast küll ületades, kuid kindlasti oli selles ületamises ka dialektilist varasemast kaasavõtmist. Üheks vormilise ületamise märgiks oli lahtirebimine senisest traditsioonist ja ametliku filosofeerimise keelest, 1993. aastal ilmus TÜ filosoofia osakonna eestikeelne kogumik…
-
-
Väikese riigi saatus, aga ka konkurentsieelis on sealsete elanike mitmekeelsus. Võõrkeelte oskusele on Eestis alati suurt tähelepanu pööratud. “Eesti keele arendamise strateegias 2004–2010” (EKAS) on käsitletud eesmärgipäraselt peamiselt seda, kuidas luua tingimused eesti keele tõrgeteta kasutamiseks kõigis valdkondades, seista hea eesti keele uurimise ja arendamise eest, tagada kvaliteetne eestikeelne haridus kõigis astmeis, tegelda positiivsete keelehoiakute kujundamisega, kindlustada eesti keelele koht virtuaalses maailmas ja palju muudki. Strateegias…
-
Terminoloogiatöö komisjon on moodustatud
Praeguseks on moodustatud eestikeelse terminoloogiatöö korraldamise komisjon peamiste terminiarendusega seotud institutsioonide Justiitsministeeriumi, Eesti Keele Instituudi, Eesti Teaduste Akadeemia, Tartu Ülikooli, Tallinna Ülikooli, Emakeele Seltsi, Eesti Rakenduslingvistika Ühingu, Eesti Terminoloogia Ühingu ning Haridus- ja Teadusministeeriumi esindajatest. Komisjonil on kaks ülesannet: anda n-ö jooksva töö korras positiivne impulss sellel aastal tehtavale terminoloogiatööle ning koostada aasta lõpuks kogu Eesti terminiarendustemaatikat hõlmav kava aastateks 2008–2012. Kui viimase…
-
See on vägagi pretensioonikas eesmärk, ometi EKASi seire väidab ülimalt enesekindlalt: “Täidetud või täitmisel on kõik EKASis ja riiklikus programmis “Eesti keele keeletehnoloogiline tugi (2006–2010)” ette nähtud ülesanded” (lk 23). Optimism on kindlasti tähtis edasiviiv jõud. Nimetatud riiklik programm käivitus paraku tegelikult alles eelmise aasta sügisel. Nüüd on tõesti head eeldused muuta eesti keel kasutatavaks kõigis kõrgtehnoloogilistes funktsioonides, kus praegu tuleb läbi ajada inglise või soome…
-
Algirdas Julien Greimas
Soome semiootik Eero Tarasti maalib oma seiklusromaanis “Professor Amfortase saladus” pildi Americana-nimelisest tulevikuriigist, mille semiogüüniline, s.t naiselikel väärtustel ja märgiteaduse fundamentalismil põhinev ühiskonnakorraldus toetub suuresti kellegi Grimaldase õpetustele. Tarasti kirjeldatud semiootiline absoluut on küll ilmne irooniline hüperbool, mõeldud karikeerima selle eriala või maailmavaate liiga innustunud apologeete, aga ka asjaarmastajaid, kes kipuvad semiootika mõistet selle moekuse pärast liig- ja väärtarvitama. Ent mõistatusliku Grimaldase esinemine säärase…
-
Tekib vaid neli küsimust: mis see tsentrosoom siis ikkagi on? mis on tsentriool? mis on mikrotuubul? ja lõpuks – mis on riiklik õppekava? Viimane küsimus huvitab mind tegelikult kõige rohkem. Vastust sellele küsimusele ma tean. See on midagi, mis on idioodi järjepidevusega vähemalt pooled päevad minu (ja paljude teiste saatusekaaslaste) elust tuksi keeranud. Omaenda süü! No tõepoolest! Mis ma ronisin sinna keskkooli? See on midagi, mida…
