-
Artiklis “Olgu või orjus, peaasi et küllus!?” (Sirp 23. II 2007) tuletab Jaanus Rooba meelde, et eri eluvaldkondade, nt poliitika ja majanduse meelevaldsel põimimisel saame tulemuseks korruptsiooni. Ning et poliitika ja majanduse lahushoidmine soodustab muuhulgas kodanikualgatuse arenemist – algatuse, mida riik ei saa eales asendada, kuivõrd riigi ülesanne pole kirjutada ette hea elu mudelit. Niisiis on kodanikualgatuse keskseks positiivseks tunnuseks ühiskonna arengu suunamine. See on mõistagi…
-
Ruhrimaa paljurahvuselised koolilapsed raamatust “Gesichter von Kulturen”.
Igal lapsel oma lugu omas keeles.
Nordrhein-Westfaleni liidumaad iseloomustavad esmapilgul üksteist lausa välistavad tunnused. Nordrhein-Westfalen on üks tihedamalt asustatud Euroopa piirkondi, läbi ja lõhki urbaniseerunud keskkond. Üks suurlinn järgneb teisele, õigemini üks kasvab märkamatult teiseks üle.
Nordrhein-Westfalen on vana ja väärikas tööstuspiirkond. Kes siis ei teaks Ruhri kivisöekaevandusi ning kaevurite ränkrasket eluolu XIX sajandi lõpul ning veel XX sajandi algul. Ruhr…
-
Milline on Nordrhein-Westfaleni kultuuripoliitika kontseptsioon? Millele pöörate kõige rohkem tähelepanu?
Kõige põnevam probleem Nordrhein-Westfaleni kultuuripoliitikas on praegu loomingulisus. Me ei taha kultuuri käsitleda ainult kitsa valdkonnana, vaid laiemas kontekstis, liidumaa majanduse ning äritegevuse kontekstis. Kõige olulisem lähenemine on “kultuur muutuse” ja “muutus kultuuri kaudu”. Mida saab kultuuri abil saavutada, mis on kultuuri olemus praeguses olukorras? Mida saab kultuuri abil teha kogu regiooni, sootsiumi hüvanguks?
Järgmine, ka meie…
-
Kölni Püha Peetruse jesuiidikirikule kuulub suur aare: Peter Paul Rubensi “Peetruse ristilöömine“ (1638). Selle pildi maalis ta oma elupäevade lõpul kogudusele, kus ta oli üles kasvanud ning kus võtnud vastu oma esimesed sakramendid; siia on maetud tema isa. Hauakivi võib veel praegugi näha. Kuid mitte see asjaolu ei viinud kiriku otsustajaid pildi kui kultuurifaktori avastamiseni. Selleni viis tänapäevase kunsti ja kiriku sotsiaalse eraldatuse äratundmine, sest eelmisest…
-
Kui lahkusin Niedi Püha Markuse kirikust, pidin leidma mingi teise koha, kus saaksin kunstiga edasi tegelda. Lõpuks leidsin Frankfurdi keskvaksali. Nii lõin enda jaoks Maini-äärse Frankfurdi keskvaksali kunstijaama (Kunst Station Frankfurt (Main) Hbf). Kahe aasta jooksul kureerisin Sophie Taeuber-Arpi, Hans Arpi, Donald Baechleri ja paljude teiste kunstnike näitusi. Siis kutsuti mind Kölni ja seal jätkasin sama nimetuse all: Kunst Station Sankt Peter Köln.
Kas on tõsi, et…
-
Eestis märtsis alanud saksa kultuuri invasioon festival “Ruhrpott” saab suurema hoo sisse aprillis ja mais. Mida see lähemalt hõlmab ja mis tähendust kannab?
“Ruhrpoti” festival on Saksamaa Nordrhein-Westfaleni liidumaa kultuurifestival Eestis. “Ruhrpott” sai festivali pealkirjaks, sest see on üks selle piirkonna saksakeelsetest nimetustest ja võiks tõlkes tähendada Ruhri katelt, mis assotsieerub pulbitseva, podiseva pajaga, hõlmates industriaalset ajalugu ja urbanistlikku tänapäeva, aga ka elavat kultuurielu. “Ruhrpoti” puhul on…
-
Jeremy Rifkin, Euroopa unistus. Tõlkinud Jürgen Innos ja Urmas Soots. Hermes, 2007. 488 lk.
Euroopa Liit ja Ameerika Ühendriigid on möödumas üksteisest künkanõlval: esimene teel alla tipult, millel asub särav linn, teine teel üles linna suunas. See on kokkuvõtlikult tees, mille esitab oma äsja eesti keelde tõlgitud raamatus “Euroopa unistus” (“The European Dream”) ameerika autor Jeremy Rifkin.
Raamatut võib lugeda mitmel tasandil. Ühel väidab Rifkin, et USA…
-
Ma tean, et kord mu põrmust kasvab õisi puus,
et savvi sattununa tehakse must kruus
öös juuni-roosas puu all istujaile juua,
kel pilk on teise pilgus, suu yksteise suus.
Märt Laarman, “Kylmad rubaiid” (1939)
Ta teab, et kord ta põrmust kasvab õisi puus,
muust ilmast äraminekuni teadlik
ja ilmast ilma muutumatu mees
mu isand Õpetaja süngevõitu aadlik
sääl kaetud päi ta seisab jalad vees
Jüri Üdi, “Käekäik” (1973)
Kui isepäine luuletalent, kes küll õpihimuline ning õppimisvõimeline, kuid…
-
Susan Sontag Annie Leibovitz
Susan Sontag, Fotograafiast. Tõlkinud Olavi Teppan. Tänapäev, 2006. 226 lk.
Fotograafia loob petliku aluse maailma ette kujutada viilutatava või osadeks jaotatavana. Fotost mõeldakse tihti kui õhukesest laastust, mis ajajõest välja püütud. Fotograafia müstika ei seisa aga selles.
Milliseid lisandusi vajab fotograafia? Mis on siin ebaselget või arusaamatut?
Fotograafia näib visuaalsete meediumide kõrgajastul pigem vanamoodne, iganev nähe, mis ei paku mõtlemisele erilist pinget. Seda kinnitab tõsiasi, et…
-
Kui mängureeglid paigas, peaks elu eeldatavasti ladusalt kulgema. Aga võta näpust. Alles see oli, kui Tartu ülikoolile, vanimale ja auväärseimale institutsioonide reas, rektor sootuks valimata jäi. Tähendab, kandideerisid need, kellel enamuse toetust võtta polnud, need aga, kelle autoriteet oleks neile häälteenamuse taganud, otsustasid millegipärast mitte kandideerida. Põhjendusi oli mitmesuguseid, valdav aga see, et inimesel on mingi teine tähtis töö või projekt pooleli. Iseenesest naeruväärne, sest igal…
