-
Barclay de Tolly.
Ajaloopreemia kandidaadid
30. märtsil anti Eesti Riigiarhiivi Madara tänava arhiivihoones pidulikult üle 2006. aasta Eesti parima ajalookirjutise preemia. Seekord premeeriti tublisid ajaloolasi juba üheteistkümnendal korral. Parima väljasõelumiseks moodustati ekspertkomisjon, kuhu kuulusid Andres Kasekamp ja Indrek Jürjo, komisjoni esimeheks valiti sedakorda Mait Kõiv.
Kõigepealt jäid kõrvale H. Valgu ning M. Lutsu ja T. Rosenbergi kogumik, kuna nominent pidi olema just originaalkäsitlus. Samuti sisaldavad antud kogumikud ka artikleid…
-
Priit Raudkivi, Vana-Liivimaa maapäev. Ühe keskaegse struktuuri kujunemislugu. Argo, 2007.
Poliitiliste süsteemide ja institutsioonide kujunemine on valitsejate res gestae kõrval lahutamatult kuulunud ajalooteaduse nii-öelda kõvade uurimisteemade hulka. Võiks aga isegi väita, et paaril viimasel aastakümnel on see valdkond elanud läbi nii uue tõusulaine kui metodoloogilise pöörde: esile on kerkinud mitmeid uusi ja atraktiivsed vaatenurki ning riikluse arenguloole nii varauusaegses kui ka keskaegses Euroopas on jälle hakatud pöörama…
-
Ma ei kirjutaks sellest endastmõistetavusest, kui aeg-ajalt ei riputataks ka ajakirjandusele, konkreetsetele kanalitele ja väljaannetele parem- või vasakpoolsuse silti külge. Sealhulgas Sirbile. Kordan üle: seda sorti kahtlustel nagu see, mida väljendab Krista Kodres kõrvalveerul, pole mingisugust alust. Ei ole Sirbist saanud ega saa edaspidigi halvas mõttes “marurahvuslikku” ajalehte. Ei kuulutata siin midagi tabuks, sest väärtus on ikka arvamuste mitmekesisus. Peaasi, et need arvamused oleksid ka põhjendatud,…
-
Süükompleksi õhutava leeri ühe esindaja, ekspeaminister Tiit Vähi sõnul ei saa me Venemaad ära keelata. See tähendavat aga, et peame otsima võimalusi temaga normaalselt läbi saada. Retsept, mida ta pakub, on vana ja oma läbikukkumiste poolest ära proovitud – järeleandmised. Nii olevat Eesti pool teinud vea, kui lisas piirilepingule oma Tartu rahulepingul põhinevat riiklikku järjepidevust kinnitava preambula. Ning hoopis rumal olevat olnud praegu Tõnismäe kuju kallale…
-
Nagu paljud on juba öelnud: pärast eelmist nädalavahetust elame teistsuguses Eestis ja nii see küllap tõesti ongi. Mitte et enne viimast aprillinädalat oleks olnud tegu homogeense ja sõbraliku kahe kogukonna kooseksistentsiga, kuid nüüd sooritati mõlema poole abil ajaloo tagasikäik 1990. aastatesse ning nulliti see vähenegi, mida seni oli suudetud ära teha. Siinkirjutajal on sellest kahju. Seda kartes andsin ka mina oma allkirja 12 professori kirjale, mis…
-
Lähinädala sündmuste analüüsi tuleb vaid kiita. Toimunuga seonduvat on käsitletud muljetavaldavalt mitmekesiselt ja tublisti sügavamalt kui igapäevameedia puhul harjunud oleme. Veelgi rohkem oleks ehk tahtnud kuulda seaduskuulekate mitte-eestlaste häält – arvamusi, mida valitsus külmalt mitteoluliseks näib pidavat.
Reageeringutes reageeringutele on üles kerkinud silmaklappidega ja reetlike vasakpoolsete intellektuaalide teema. Räägitakse taas kasulikest idiootidest, nii nagu Stalin nimetas kommunismi kõige ligitõmbavamatel päevadel innustunud intelligentsi. See võrdlus on siiski…
-
Marxi ja Engelsit on hiljem süüdistatud selles, et just nemad lükkasid käima ühe kõige tuntuma ideoloogilise moonutuse. Muidugi, me võime olla kindlad, et see ei olnud nende algne kavatsus – aga eks tulemus maksa ka midagi? Heakene küll. Praegu pole see küsimus aktuaalne, sest värsked sündmused Tallinnas on tekitanud hoopis teist laadi arutlusi: mida venelased mõtlevad? kas me ikka saame nende seletustest aru? miks nemad ei…
-
Rein Helme, Kindralfeldmarssal Barclay de Tolly. Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2006. 480 lk.
Nii see paraku juhtus – sellest raamatust sai Rein Helme (1954–2003) elutöö kroon. Harry Liivrand on seda nimetanud meie kolmandaks, kirjanduslikuks monumendiks Barclay de Tollyle – Helme (sic!) vallas Jõgevestel asuva mausoleumi ja Tartu mälestussamba kõrval. Tänavu kevadel pälvis Rein Helme Barclay de Tolly monograafia eest postuumselt 2006. aasta ajalookirjanduse aastapreemia.
Raamat on tõesti suurejooneline, nii sisult…
-
Pärast seda, kui 12 õpetatud meest (huvitav küll, miks nad ühtki naisõpetlast nõusse ei saanud?) olid kaitseministrile ja avalikkusele esmaspäeval ühe imeliku kirja adresseerinud – selles öeldi lühidalt kokku võetult, et Eesti pikaajalistes huvides olevat alati juhindumine Moskva MIDist laekuvatest allkirjata paberil käitumisõpetustest –, meenus märkimisväärne episood Eesti ajaloos jaanuarist 1906.
Teatavasti oli selleks hetkeks impeeriumi vastulöök revolutsioonikatsele, aga paraku ka mõisate põletamisele, täie hoo saavutanud ja…
-
Aprilli 22. kuupäeval tähistati ülemaailmselt Maa päeva. See on meie ühiste huvide, saatuse ja ka ühiste probleemide ilmsikstoomise päev. Eestis, nagu puudega rahval kombeks, tormati tühjaks raiutud metsaaladele okaspuuistikuid toppima. Statistikaamet saatis välja pressiteate, kus kuulutati, et “Eesti elanik peaks aastas istutama 45 puud”. Elanikkonna peale kokku seega 60 miljonit puud aastas. Abiks loodusele või hoopis eneseõigustuseks?
Mets, nagu tavatsetakse kujundlikult väita, on maailma kops ja puu…
