-
Veider, et õigustajaid leidub eestlastegi hulgas. Nende arvates peaksidki Eestis elavad venelased oma identiteedi kujundama XIX sajandi mõttelaadi alusel ning eraldama end eestlastest keelelise, eesti- ja euroopavaenuliku barjääriga. Eestlased, kes seda ei aktsepteeri, oleksid justkui tekkinud olukorras suured süüdlased! Ilmselt ei ole jõudnud suure osa venemaalasteni Osnabrücki ja Münsteri lepete (1648) sisu, millest sai alguse kaasaegne rahvusvaheline õigus ning kus on fikseeritud riikluse eksisteerimise vormiks rahvusriik…
-
Kõlab ehk kummaliselt, kuid minu meelest sai kõige suurema auhinna tasuks pikaajalise tegevuse eest Eesti riigilt riigireetur Hermann Simm. Talle kingiti elu. Mis tahes ilmajao riikluse ajaloos on selline kingitus ikka pigem erand kui reegel. Sest reeturi palk on läbi ajaloo olnud surm. Eesti Vabariigil kui noorel riigil on muidugi teistsugune traditsioon. Valdav osa riigireeturitest mõisteti 1920ndatel aastatel tähtajalisse vangistusse või siis pääsesid nad vabadusse uusi…
-
Gordin seob oskuslikult militaar-, diplomaatia ja teadusajaloo. Samas tuleb mainida, et taotluses ka Nõukogude perspektiivi süüvida jääb puudu veenvusest. Kuna Gordin ei oska jaapani keelt ja paljud Jaapani päritolu dokumendid hävitati sõja lõppedes, siis on jäänud ka Jaapani vaatenurk veidi ähmaseks ning ta on mõistetavalt keskendunud Ameerika Ühendriikidele. Piisavalt ei ole põhjendatud, miks on autor pühendanud nii palju tähelepanu aatomipommitajate stardipaigale Tiniani saarele ning selle ajaloole.…
-
Ferguson, kes mõned aastad tagasi vaid neljakümneselt Harvardi ülikooli professoriks valiti, on ilma kahtluseta mitte ainult väga andekas, vaid ka muljetavaldavalt laia haardega ajaloolane. Vaatamata oma „noorusele” alaloolasena pole ta mingi algaja, vaid on enne kõnesolevat raamatut (ilmus inglise keeles 2006. aastal) ilmutanud kaks korralikku monograafiat Briti ja Ameerika impeeriumi kohta (vastavalt „Empire” ja „Colossus”). Need teemad nõuavad ajaliselt vähemalt paari sajandi laiust vaatepiiri ning ka…
-
Nagu väga paljud teised inimkultuuri sfäärid on ka suhtumine prügisse hämmastavalt suhteline. Meie keskklassi esindajad või uusrikkad ei söandaks vist küll teiste ees pakkida töölõunat välja kümneaastasest Voimixi karbist. Oma mineviku, kus uhkusega kanti kulunud kilekotte kui üht vähestest kättesaadavatest tarbimiskultuuri sümbolitest, oleme targu unustanud või naeruks teinud. Näiteks toit ja jook vastandatuna söödamatule – paigutatakse räpa valda, nagu on osutanud Mary Douglas, klassikalise puhtuse ja…
-
See, mis provintsi silmis suurust kehastab, ei pruugi isegi alati olla mood või modernsus, piisab juba, et see tuleb „sealt”, kus suured elavad – läänest siis, kui mõtleme provintsi all Eestit. Tulla tänapäeval välja nii mitmemõttelise märgiga nagu „mõte” on pealegi riskantne. Uuemate aegade mõte koondub filosoofia ja veel enamgi teaduste (kaasa arvatud filosoofiateaduste) märgi alla. Seega, kui jutt käib „mõttest”, eeldatakse teaduslikku käsitlust, põhjalikku viiteaparaati…
-
Põhiseaduse järgi eksisteerib Eesti riik selleks, et hoida eesti keel ja kultuur alles kõigiks aegadeks. Eesti Vabariigi otsustajad ei ole vist seda meelt. Eesti on just nii (piisavalt) väike, et me panus iseenda säilimiseks peab olema pisut suurem kui suurtel. Kahjuks ei ole see praegu nii. Kas haridusametnikud, jättes õpilastele vabaduse mitte valida/õppida eesti keelt ja kirjandust, annavad endale aru, et eestlased on maailma väikseim oma…
-
Kõnesid peeti 24. veebruaril igal pool ja igal tasemel. Seda Eestist kui hädaorust „arenenud riikidesse” põgenemise teemat segamini HI-viiruse jutuga arendas Tartus Tähetorni juures kohaliku volikogu esimees. Tartus kogunevad 24. veebruari hommikul lippu heiskama eeskätt isamaalised üliõpilased, seega võib öelda, et ei olnud seal kõnelenud munitsipaalpoliitiku valijaid ega ka tema apokalüptilise jutu uskujaid. Vabal maal on küll igaühel õigus olla naeruväärne, aga miks peaks seda just…
-
*
Eesti Vabariik saab täis 91 aastat. Eesti Vabariigi kolme lõviga (leopardiga) riigivapp on praegu 83aastane. Samas kirjutatakse Eestit tutvustavates trükistes ja isegi entsüklopeedilistes väljaannetes Eesti vapist, et Eesti riigivapi motiiv pärineb XIII sajandist, kui Taani kuningas Valdemar II annetas Tallinna linnale ja Harju-Viru rüütelkonnale Taani riigivapi sarnase kolme lõviga vapi. Sellest võiks järeldada, et Eesti vapi vanus on enam kui seitse ja pool sajandit. Kas see…
-
Sellele vaatamata kujunes Eesti okupeerimise järel 1940. aastal just Julius Kuperjanovist rahvusliku vastupanu sümbol. Tema nime kandsid koolinoorte vastupanuorganisatsioonid, juba alates 1940. aasta jõuludest sai Kuperjanovi hauast Tartus Raadi kalmistul koht, kus süüdatud küünlad demonstreerisid jätkuvat vastupanu võõrale võimule. Kui paljude noorte haridustee Kuperjanovi kalmul süüdatud küünalde pärast võimud katkestasid, pole teada, kuid väike polnud nende hulk mitte.
Iseseisvuse taastanud Eesti tõstis Julius Kuperjanovi tagasi talle kuuluvale…
