Handke toonane mõtteavaldus tekitas suurt poleemikat, sest selle väljaütlemise ajal, 1987. aastal, oli Kesk-Euroopa tuliselt paljude väikerahvaste teadvuses. Parimate ja entusiastlikemate kujutelmade kohaselt oli Kesk-Euroopa otsekui omamoodi hajus ja paljususlik utoopia, mille ühtne postuleerimine või saavutamine pidi viima põhimõtteliste muutusteni Euroopa poliitilises kontseptsioonis ning tõmbama kõrvale Euroopat jäigalt jaotava raudse eesriide, kukutama ida ja läänt eraldava müüri. Sellises valguses süüdistati Handket omal ajal mõnevõrra põhjendatult ükskõiksuses,…
Tahaks olla Barabas
Poliittehnoloogilise lõksu hea näide oli see, kuidas saatejuhid laupäevases valimisstuudios leili läksid, kui Marek Strandberg neilt hakkas pärima nende küsitlusandmete teadusliku põhjendatuse kohta. Pärast valimistulemuste selgumist kiitsid aga telestuudios olnud sotsioloog ja politoloog oma ja muude ennustuste täpsust, olgugi et küsitlusandmete vead ületasid kõrge kaarega lubatavad piirid. Kuue mandaadi puhul nende jaotumist õigesti ennustada pole keeruline, sellega said paljud erialase väljaõppeta ning kodust…
Aga Iisrael?
Just. Iisrael on paljudes aspektides euroopalikum kui Türgi. Seega ei usu ma, et kõik oleks põhjendatav ainuüksi ajaloolise argumentatsiooniga. Põhjendamiseks võib kasutada ka pragmaatilisi ja strateegilisi kaalutlusi? Ometi, kui EL laieneks lõputult, hõlmaks kogu Al-Maghribi ja Lähis-Ida, kaotaks ta igasuguse ühtekuuluvuse ja ühtsuse. Kui leiame, et Maroko ei ole Euroopa riik, siis ei tohi see tähendada seda, et tegemist on alaväärtusliku, barbaarse, teise klassi ühiskonnaga.…
Kas see tähendab, et meil pole sidusat kultuuripoliitikat üldse vaja? Või on meile vaja vaid selle pidevat puuduoleku tunnet, mis võimaldab nii enda kui teiste argitöiseid vajakajäämisi hõlpsalt põhjendada? Eks taolise väitluskõrbe tekkimisel ole oma osa ka võimu ja vaimu vastanduses, millel Eesti kultuuris võib olla veel suurem elujõud kui õhtumaistes kultuurides üldse ja postsovetlikes ühiskondades iseäranis. Kui pole just vaja laulvat revolutsiooni korraldada, on kultuur…
Ameerika antropoloog Laura Bohannan kirjeldab oma romaanis „Tagasitulek naeru juurde” (1966), kuidas ühes Nigeeria külas pärast rõuge-epideemiat kogunetakse jutustama ja kuulama lugusid. Esitus on väga teatraalne, jutustamisega käib kaasas tegelaste jäljendamine, tants ja laul; samal ajal kõlab ka lugude kriitika, vahelehüüded ja kommentaarid. „Igavaid lugusid polnudki. Kuulajad ei oleks seda sündida lasknud. Nad väljendasid valjuhäälselt niihästi kiitust kui laitust, ja kui mõni jutuvestja ei suutnud nende…
Sildistamisest
Sildistamine toimub ja toimib. On toiminud tõhusalt ja universaalselt juba sajandi või enama jagu. Jõulise sildistamisega tegid algust Venemaa üle võtnud kommunistid. Kommunistid nimetasid enda rahvaks ning oma vaenlased rahvavaenlasteks. Sõnastati rahvavaenlase nimetusele vastavad tingimused ning tingimustele vastavad isikud lihtsalt kõrvaldati, nii ühiskonnast kui vajadusel elustki. Sildistamisega muudeti maailma XX sajandi esimesel poolel nii läänes kui ka idas. Propagandast sai teadus, tehnoloogia ja terve tööstusharu. Sõdade aegu…
See Vene riigi vastu sihitud provokatsioon oli A. H. Willigerode poolt juba varem ette valmistatud.“ (Rudolf Põldmäe, Esimene Eesti üldlaulupidu, 1869, Tallinn 1969, lk 101.) Provotseerimise osas kipub ajalugu siin maanurgas muudkui korduma ja korduma. Ka 1988. aasta öölaulupidudel sinimustvalge väljatoomine polnud muud kui „Vene riigi vastu sihitud provokatsioon“, selle vahega, et ükski saksa pastor ei mahitanud, täitsa ise saime hakkama. Provokatsiooniks on mõni nimetanud isegi…
Sotsiaal- ja humanitaarteaduste osas lüüakse Eestis perioodiliselt häirekella. Kõrvalseisjad on nii mõnigi kord kahtluse alla seadnud kui mitte pehmete uurimisvaldkondade, siis vähemalt meie humanitaar- ja sotsiaalteadlaste võimekuse. Asjaosalised kurdavad jälle humanitaaria kroonilise ja süveneva alarahastamise ja -hindamise üle. Oled õppinud ka…
On uus tähis käibesse läinud, siis mõtleminegi võib hõlpsasti taanduda „ei” ning „jahi” igavesele vastasseisule. On see kitš või ei ole? Aga just sellest oligi sissejuhatavas lõigus juttu: puhaskujul esineb kitš ainult erandjuhtudel, enamasti ta vilgub; puhkemisele järgneb kustumine ja me oleme nõutuses, kumba nendest pidada tõesemaks. Juba mõiste päritolu on kergelt salapärane; isegi praegusel supertehnoloogilisel ajajärgul ei suudeta täpsemalt kindlaks teha, kes on selle sõnakese…
Raquel, miks arvad, et islam vajab reformimist?
Me ei katsu reformida niivõrd usku kui seda, kuidas me käitume ja mõtleme. Meie usk, mis oli kunagi küsimustele ja dialoogile avatud, on nüüd mõningate häälekate usujuhtide eestvõtmisel kriitikale ja tõlgendustele suletud. Me meenutame muslimitele, et meil on õigus mõelda, küsimusi esitada ja oma käitumise üle järele mõelda, mitte ainult kuulata usuliidrite käske, mida me tohime ja ei tohi teha.
Miks…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
