-
Beauvoir suudab end lahti rebida individualistlikust perspektiivist ja ahistorismist, mis iseloomustab Sartre’i „Olemist ja eimiskit” ja millele toetudes ei ole võimalik seletada naiste alistamist kui kollektiivset, ühiskondlikku ja ajaloolist nähtust. Selline lahtirebimine osutub võimalikuks tänu sellele, et Beauvoir selgitab naiste alistamise algupära hegelianismist ja marxismist lähtuvalt. Beauvoir väidab, et suhetes naisega loodab mees vältida inimsuhetes (s.t meestevahelistes suhetes) paratamatult ja pidevalt esinevaid pingeid ja konflikte, sest…
-
Näiteks essees „Cézanne’i kahtlus” vaatleb Merleau-Ponty Cézanne’i maalikeelt kui algupärase visuaalse maailma fenomenoloogiat, mis jääb truuks elavale fenomenile ega alistu geomeetrilisele perspektiivile. Filosoofiagi peaks Merleau-Ponty sõnul olema sama loov kui kunst, see ei tohiks olla mitte valmis kujul eest leitava tõe representeerimine, vaid tõe olemisse toomine. Nii nagu Merleau-Ponty puhul ei saa kõnelda keelefilosoofiast kitsas tähenduses, ei saa ka tema kunstikäsitlusi paigutada kitsalt esteetika või kunstiteooria…
-
Ma ei taha selles küsimuses võtta lõplikku seisukohta; soovin vaid viidata tõsiasjale, et teistsugune lugemisviis on võimalik – ning et seda on tehtud. Mainitagu kas või Ernesto Laclau postmarxismi, kus kogu eelnenud traditsiooni tõlgendatakse sattumuslikkuse loogika ehk hegemoonia keskse kategooria valguses. Siin ilmutab juhus end marxistliku teooria sümptomina – ja me teame, et sümptom puudutab, tunnistab ja markeerib alati midagi olemuslikku (olgugi et äraspidisel moel). Kuid…
-
Kui keegi väidab, et keel on üksnes eneseväljenduse ja kommunikatsiooni vorm, siis ei tohiks unustada, et selle vormiga on seotud sellised tähtsad omadused nagu informatsiooni ammendavus, mõistetavus ja tõeväärtus. Erinevatel „keeleregistritel” on ka müüditeadvust puudutavaid omadusi: keeles kehastuvad püha ja paha, mäng, loits ja ligimeseaustus. Sõnavara ja sõnumite tasandil kultiveerivad või hülgavad keelekasutuse tavad sotsiaalset empaatiat ja respekti Teise vastu. Keelediskussiooni keskmeks on nn õigekiri, aga…
-
Tänaseks oleme pidanud rahandusministeeriumile esitama 2010. aasta eelarveprojekti, kus tegevuseks ette nähtud riigieelarve vahendid vähenevad veel 9% kehtiva eelarvega võrreldes. Nagu varasematel aastatel on ka 2010. aasta eelarve tegemise aluseks rahandusministeeriumi esitatud piirsummad, mille sisse ministeeriumid oma eelarve mahutama peavad. Sellegipoolest esitas kultuuriministeerium eelarveprojekti, mis neisse piiridesse ei mahu. Peamiseks põhjuseks see, et rahandusministeerium toetub oma ettepanekute tegemisel ühele arvestusmetoodikale, aga kultuuriministeerium näeb oma valdkonda tundes…
-
Positiivne on ka see, et kui autor viitab mõnele raamatule või artiklile, mis on tõlgitud ka eesti keelde, siis on lisatud vastav viide. Vigu mulle silma ei hakanud, erandiks on ebatäpne viide leheküljel 276, millest osa sobiks paremini 279. leheküljele.
Mis on vaimufilosoofia?
Enne kui saab öelda, mille poolest erineb Lowe’i sissejuhatus teistest sissejuhatustest vaimufilosoofiasse (ning neid ei ole vähe!), tuleks määratleda, mis see vaimufilosoofia üldse on.…
-
CDga on kaasas kõigi laulude originaaltekstid ja tõlge inglise keelde ning lisaks ka muud taustinformatsiooni. Eestit esindavad „Koit” ja „Ärgake Baltimaad”. Valik on väga huvitav ja näitab, kui mitmekesised võisid olla protestilaulud. Nimetatud kooslusest võib näiteks leida punki, pateetilis-rahvuslikke laule, popmuusikat, rokki ja poliitilisi šansoone. Ühe laulu puhul on lausa tunne, nagu laulaks Punaarmee meeskoor. Esindatud on nii 1968. aasta Praha kevade hümn, mis taasavastati 1989.…
-
Autor ongi püüdnud neile küsimustele vastust leida, kuid see pole olnud lihtne. Pole neil teemadel lihtne kirjutada ega kerge aru saada. Ausalt öeldes nõuab raamatu lugemine väga häid eelteadmisi soome-ugri rahvaste etnogeneesi, arheoloogia, rahvaluule ja keeleteaduse kohta. Kahjuks aga on kuidagi nii kujunenud, et meie teadmised neis valdkondades teevad paraku vähikäiku. Ja pole ka näha, et olukord niipea paraneda võiks, kuigi meie enda kujunemis- ja kultuuriloo…
-
Nii või teisiti on tegu väga inspireeriva tekstiga, mis pakub uudseid ja üllatavaid vaatenurki vanadele küsimustele ning innustab sellega loodetavasti viljastavat diskussiooni. Kuid võib minna ka hoopis teisiti, sest raamatu esimesed 200 lehekülge on oma fakti- ja materjalitiheduses äärmiselt tiined, samas järelduste osas vägagi ahtrad. Kui kurnatud lugeja raamatu esimese kolmandiku pealt käest paneb, võib tekst omandada veidrikust harrastusajaloolase grafomaanliku katsetuse maine ja vajuda vähimatki mõju…
-
Holograafilise universumi algidee on mõistagi väga lihtne. Peame lihtsalt kujutlema, et iga meie keharakk sisaldab kogu vajalikku teavet terve keha kohta; edasi, et see keha omakorda sisaldab kogu vajalikku teavet terve teda ümbritseva looduskeskkonna kohta; ja lõpuks, et see looduskeskkond sisaldab kogu vajalikku teavet universumi kohta. Metafüüsiliselt arutledes tähendab see, et kui ma näiteks küüsi lõikan, saaks iga äralõigatud küüneääre põhjal uuesti üles ehitada kogu universumi,…
