Ja karistuseta ei jäänud Boris Sokolov oma kirjutiste eest ka siis, kui mainitud seadusest polnud veel juttugi: ta jäi väljamõeldud ettekäändel oma töökohast õppejõuna ilma. Boriss Sokolovi produktiivsus on imetlusväärne. Ta on üle 50 ajaloo- ja filoloogiaraamatu autor, neid on tõlgitud paljudesse keeltesse. Kui mul pole mõni neist kahe silma vahele jäänud, siis ainuüksi eesti keeles võib lugeda järgmisi raamatuid: „Beria”; „Parun Ungern”; „Soome sõja saladused”;…
Vseviovi meelest on täiesti ükskõik, kas ajalukku siseneda pea- või köögiuksest. Vahel on talle meeldinud nimme minna ajalukku köögiuksest, tagauksest, kas või piiluda mingisugusest aknast sisse (lk 34). Ajalugu on nauding ning tal on üks suur eelis, võrreldes paljude teiste naudinguallikatega. Nimelt, ajalugu ei saa kunagi otsa. Vastupidi, teda tekib iga hetk juurde. Ajalugu on nagu muinasjutupudru – pott keeb ja sisu aina paisub (lk 53).…
Maailmasõdade-järgses maailmas tunti valusalt vajadust vähendada eelarvamusi inimerinevuste suhtes. Natsi-ideoloogia eluvõimaluse takistamiseks oli organisatsiooni teavituskampaaniate teravik suunatud just inimeste, täpsemalt rasside erinevuste ebaolulisuse tõestamisele ja erinevuste kultuurilistele põhjustele. Nagu märgib UNESCOga toimunud muutusi uurinud prantsuse antropoloog Wiktor Stoczkowski, pakuti möödunud sajandi keskpaigas ebavõrdsuse ajastule iseloomuliku lahendusena moodsa teadusliku mõtlemise levitamist tagurlike kohalike ideede asemel ning lääne põllumajandusmeetodite ja sündimuse kontrolli juurutamist. Teisiti üteldes tegeleti kultuuriliste erinevuste…
Seetõttu tahaksingi siinkohal välja pakkuda kultuuri ühe võimaliku jaotuse, kuidas lahterdada kultuuri funktsioonipõhiselt. Võib-olla olekski rohkem põhjust rääkida kultuuridest kui ühest kultuurist. Funktsiooni alusel jaotaksin kultuurid ja nende artefaktid kolmeks: kriitilisteks, idiosünkraatilisteks ja konfirmatiivseteks. Kriitilise ja idiosünkraatilise kultuuri mõiste on tuletatud Richard Rorty eesti keeles juba kümmekond aastat kättesaadavale raamatule „Sattumuslikkus, iroonia ja solidaarsus” toetudes. Rorty ise sellist üldistust ei tee ja räägib eelkõige kirjandusest, kuid…
Alguses ütlesime tere, siis hakkasime mõne julgemaga juttu vestma. See oli too teadvustamise hetk, et me oleme oma eluga jõudnud sinnamaani, et elame küll ühes kandis, ent me õigupoolest isegi ei tea, mis koht see on. Ja et äkki me peaksime…
Õpetlikus essees „Teaduslik ajalugu enne ja nüüd” (1966) on ta väitnud: „Kes aga poliitilise protsessi enam või vähem ajaloost välistab, see võltsib ajalugu. Sest poliitika oma mitte iialgi lakkavate võimuvõitlustega ning üha uute katastroofidega on juba kord olnud algusest peale kuni tänaseni inimkonna saatus, ja meie päevil on sellest rohkem kui kunagi varem saanud iga üksikisiku saatus. See, kes seda ei näe, vaatab tegelikust elust mööda”.…
Ei ole olemas õiget ja vale eesti keelt. On olemas erinevad allkeeled, mille seas ka kirjakeel/normikeel/ standardkeel. Ainult selles allkeeles on olemas normingud, mis ütlevad, milline vorm on õige. Muudes allkeeltes neid lihtsalt ei ole. Seega on keeleseaduse keskne küsimus: kus peab tarvitama normikeelt? Keegi pole kahelnud, et seda tuleb teha ametlikus tekstis.
Uus keeleseadus toob aga kirjakeelsuse nõude avalike tekstide maailma, pannes selle kohustuse ka osale…
Üldjoontes tähendab see seda, kuidas mõelda moraalsetest ja poliitilistest väärtustest. Berlin väidab, et väärtused on loomulikult olemas, ent niisamuti on olemas pidev konflikt, mis on inimloomuse ja inimeste kooselu vältimatu osa. Erinevad väärtused ei pruugigi olla ühildatavad, see tähendab, tuleb teadvustada pidevat ja alati olemas moraalset konflikti, mis ei lase ühendada erinevaid väärtusi harmooniliseks tervikuks. Selles osas kõrvutas Steven Lukes oma ettekandes Berlinit Max Weberiga, mõlemad…
Tsiteerin: „Teatrite puhul oleme leppinud kokku, et säilitame tänaseks Eesti teatrimaastikul välja kujunenud organisatsioonilise struktuuri. Selle ülesehituse väärtus seisneb riiklike teatrite, kohaliku omavalitsuse teatrite ja kolmanda sektori teatrite ühistoimes.” Kes „me”? Mis asi see väärtuslik teatrite „ühistoime” on? Kindlasti loeti ministri avaldust erilise huviga Tallinna Linnateatris, mille arenguplaanidele ja nüüdseks ka igapäevasele toimetulekule on munitsipaalperemees jämeda kriipsu peale tõmmanud. Abi pole aga kuskilt loota, sest linnateater…
Arutlusel on oma heuristiline aspekt, mis ärgitab sellega, et tänapäev võib tõepoolest leida endale (mingile nähtusele) asjalikuma või mõtestatuma aluse, ja praktiline külg, mis paneb küsimuse alla ajaloo prügimäe kujundi legitiimsuse.
Ajaloopoliitika kahestuv mõiste
Avalik teave selle kohta, kuidas valitsused ja ministrid põhjendavad tänapäeval ajalooga oma kavandatavaid või juba tehtud poliitilisi samme, on loonud kujutluse, nagu oleks kogu ajaloopoliitika „võimukate” (parteieliidi, riigiametnike) privileeg. Moodsa ajalooteadvuse politiseerumine (demokratiseerumine) ja…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
