-
Sellele vaatamata käib palavikulise kiirusega uue riigi ehitamine. Euroopa õigusajaloo laiemas kontekstis sattus noor Eesti Vabariik koos oma ülesehitamist vajava kohtusüsteemiga järjekordsesse maailmalõppu. Ma ei mõtle niivõrd impeeriumide lagunemist, kuivõrd omamoodi kindlameelse õigususu murenemist. Juba XIX sajandil oli räägitud jumalate suremisest. Õiguse puhul tähendas see, et kõrvale heideti aastasadu kõlbulikuks peetud usk loomulikku õigusesse, olgu see siis põhistatud jumalikult, universaalse inimloomuse või inimmõistuse kaudu. XVIII ja…
-
Kriisid ja katastroofid on kaua olnud turismitööstuse osa. Holokausti, küüditamise, revolutsioonide ja tapatalgude pikad varjud pannakse väljanäitusele küll ehk ka lootuses, et neil on hoiatav mõju. Auschwitz-Birkenau, Ground Zero, Kambodža Surmaväljad võivad aga sama hästi meelitada kontekstitundlikkuse ja empaatiata tarbijat ka õuduste toa jubeduskõdi ahvatlusega. Turismi, mis pakub surmast, kannatusist või muist õõvastavate nähtuste kogemust lavastatud või tõelisel kujul, on hakatud turismiuuringutes nimetama süngusturismiks (dark tourism).
Sellise…
-
Elutööpreemiad seisavad omaette klassis ja seda mitte ainult preemia rahalise väärtuse (üks miljon krooni) poolest. Ehkki seadus seda otsesõnu ei keela, peaks siiski endastmõistetav olema, et selle preemia saab inimene elus ainult ühe korra. Loometegevuse pikaajalisuse puhul ei räägi me ju ajavahemikust 5 või ka 20 aastat, vaid ikka aastakümnetest. Ja pärast esimest preemiat ei õnnestu vist küll kellelgi veel aastakümneid loominguliselt aktiivne olla. Seda vähemasti…
-
Miller arutleb küsimuse üle, kuivõrd paratamatu ning „isetekkeline” oli Ida-Euroopa impeeriumide lagunemine maailmasõja järel. Me oleme harjunud mõtlema resp. meid on õpetatud mõtlema, et Esimese maailmasõja katastroofiga toimus paljude allutatud rahvaste poliitiline ärkamine ning iseenda kui ajaloo subjekti äratundmine. Miller esitab teooria, kus oletatakse, et suure sõja järgne „ärkamine” või siis impeeriumides kui rahvaste vanglates (V. I. Lenin Habsburgide monarhia kohta) toimunud ülestõus oli tingitud Peterburi,…
-
Ida-Euroopa on siin kahekordse surve all. Nõukogude küünilisele taagale on koos ülistatud avatusega nüüd otsa ladestunud Hollywoodi kultuuri pealiskaudsus ja sellest tulenev muretus. Oleks tore, kui rahvas on tark ja hoolib väärtustest, aga valitsejad rumalad ja/või küünilised. Siis oleks lootust! Kuid olen rahva suhtes professor Rein Taageperaga sama meelt: peegli ette peaks astuma kogu rahvas, alustades kõige tagasihoidlikumast kojamehest ja lõpetades kõige kõrgemate võimukandjatega.
Ka muinsuskaitse koer…
-
Soovin eeltooduga väita, et nii riigi kui ka kultuuriministeeriumi tasandil on viimase kümne aasta jooksul järjekindlalt tegeletud muinsuskaitse valdkonnale lisavõimaluste loomisega. 2007. aastal alanud tõukefondide uus periood nägi ette mälestiste toetamist mitme valdkonna kaudu. Sellest aastast toetab üleriigiliselt oluliste kultuuri- ja turismiobjektide meede Eesti Meremuuseumi vesilennukite angaari ja Saaremaa muuseumi Kuressaare linnust, mis on ühtlasi ehitusmälestised, kokku peaaegu kahesaja miljoni krooniga. Lisaks veel toetused ehitusmälestistele KOIT…
-
Hiljaaegu on küll käivitunud mitu sihtfinantseeringut: mõisakoolide riiklik programm, pühakodade riiklik programm ning taluarhitektuurile suunatud uurimis- ja fikseerimisprogramm, Tallinnas munitsipaalprojektina „Kirikurenessanss”. Seejuures on selgeks saanud, et projekti- ja programmipõhine rahastamine on pealiskaudne, sageli formaalne, katkendlik ning tagatipuks ka poliitiliselt manipuleeritav, mis aina süvendab peost suhu elamisviisi. 2007. aastal valminud Muinsuskaitseameti arengukava aastateks 2008–2011 andis küll mingi kitsa esialgse analüüsi riiklikus registris mälestiste kohta, samuti ülevaate ametnikest, kes…
-
Põlvkonnavahetus sovetiaega uurivate ajalooteadlaste rivis näib kogumiku autorite näitel mõneti varane, kui arvestada ajaloolase parimaks loomeeaks nelja-, viie- ja kuuekümnendaid eluaastaid, nagu üks just neis viimastes eluaastates ajalooteaduse korüfee kusagil sätestas. Samas on see mitmel põhjusel loomulik. Esiteks, tänaseks juba neljakümnestelgi, rääkimata nooremaist on sellest ajast harva mõni jämedam okas hinges. Nii saab siseinfo mittevaldamist kompenseerida vaid käsitluse objektiivsus. Teiseks, suur osa 1980. aastate, aga küllap…
-
Esimene on kasutamise lihtsus, sisselogimisest kuni sõnumi vormistamiseni. Iga lisatakistus on tee surma poole.
Teine on teismeliste-kesksus, neil on alati olnud suur vajadus sotsiaalse suhtlemise järele. Kunagi, ajal, mida mäletavad vaid seeniorid, oli kõik täiskasvanuile. 1960. aastatel kujunes välja noorus kui omaette kultuur, mood, tarbija jne. Nüüd lähed poodi ja saad aru, et kõik on teismelistele. Ainus koht, kus veel valitseb täiskasvanutele orienteeritud kaup, on toidupood. Aga…
-
Märgid selle kohta, et seegi kevad, sõja lõpust 65 aastat, ei tule teisiti, on paksus talvelumes näha. Kõikvõimalikud imelikud inimherilased tiirlevad juba õhus. Peaaegu tühjale kohale tekkis ühtäkki arutelu, kas Eesti president peaks kevadel Moskvasse minema või mitte. President Ilves ütles, et tema läheb, kui kutsutakse, seepeale aga kuulutasid peninukid, et kes tahab sõber olla, peab nende juurde kutsumata minema. Võta siis kinni, mida nad tahavad.…
