-
„Kristluse olemus” on Harnacki tuntuim kirjutis, mille aluseks on talvesemestril 1899/1900 Berliini ülikoolis peetud loengusari. Kaasaegsete mälestuste kohaselt algasid loengud kell 6 hommikul, kuulajaid oli sellegipoolest umbes 600 ja kõigist teaduskondadest. Veel Harnacki eluajal ilmus selle mitmeid kordustrükke (70 000–100 000 eksemplari) ning see tõlgiti vähemalt 15 keelde (e.k esmakordselt aastatel 1926-27 kui „Milles seisneb ristiusk?”). „Kristluse olemust” loeti aastakümneid liberaalse teoloogia võtmetekstiks.
1.
Tänapäevases perspektiivis võib Harnacki…
-
Koolid ju ei salgagi, et katsetega soovitakse kontrollida vanemate valmisolekut lapsi tagant tõugata. Kas on siis kuidagi võimalik kindlaks teha ka puhast andekust, kui selline asi üldse peaks olemas olema?
V-R. R.: Kui panna taimed maatükile kasvama ja keskkonnatingimused on võrdsed, siis tõepoolest avalduvad andekamad. Kui aga ühele taimele väetist ja vett vähem anda ja teha siis järeldus, et ta ongi nõrgem, või lihtsalt arvata, et eliitperekondade…
-
Aga see pole kogu pilt, sest osa raamatuid tuleb väljastpoolt liitu. Mullu Urmas Oti ja Eino Baskini eluraamatud, Justin Petrone „Minu Eesti”, Stephenie Meyeri neli „Videviku” romaani ja Andrus Kiviräha „Jumala lood”. Oti raamatut trükiti väidetavalt 20 000. Teiste tiraaži ma ei tea, aga kui vaadata, kus nad asuvad Apollo ja Rahva Raamatu müügitabelites, siis saab oletada, et nad mahuvad hittide sekka küll. Nii võib lisada…
-
Tundub täiesti mõistuspärane ega vaja selgitust, et riigi sünnipäeva tähistamist korraldavad ja selles osalevad põhiseaduses märgitud institutsioonid, see on riigikogu, president, valitsus ja kaitsevägi. Põhiseadus mõistagi ei reguleeri detaile ja nii õnnestub pidusündmuste korraldajatel sokutada päevakorda ka pisut mõistusevastaseid elemente nagu näiteks presidendi vastuvõtu kätlemistseremoonia ja selle veidruse avalik-õiguslik ülekandmine rahvusringhäälingus. Kuid see on pisiasi.
Hoopis küsitavam on aastast aastasse visalt korduv usuorganisatsiooni(de) kasutamine riikliku tseremoonia osana.…
-
Tüüpiline näide sellisest arusaamast on laialt levinud katse tänast Eestit ja Soomet võrreldes Eesti taasiseseisvumise järel tehtud otsuseid maha teha: Soome on rikkam ning sotsiaalselt arenenum kui Eesti, järelikult ajame me siin valet poliitikat, sest miks muidu ei ela me nii hästi kui Soomes elatakse. Selline lähenemine ignoreerib esiteks seda, et Soomeski on omad probleemid, peamiselt aga seda, et kui Soome suutis oma vabadust kaitsta, ei…
-
Raamatu kokkupanemisel on autor püüdnud teemad järjestada nii ajaliselt kui ka sisuliselt selliselt, et nendest kujuneks enam-vähem loogiline tervik. Raamat algab peatükiga „Gosplani ekspertkomisjonis”, kus autor kirjeldab oma töid ja tegemisi Moskva võimukoridorides, ning lõpeb alapealkirjaga „Toome valitsuse kaks koosseisu”, autor täitis seal kuni 1991. aasta kevadeni olulist rolli EN SV töö- ja sotsiaalkomitee esimehe ning sotsiaalministrina vajalike muutuste ettevalmistamisel Eesti iseseisvuse taastamiseks. Raamat sisaldab hea…
-
Kes aga ikkagi on inimühiskonnas kiskjad ja kes rohusööjad? Tavaliselt seostuvad ühiskonnaredeli ülemised pulgad, kapitalistid ja rikkad, kiskjatega ning nn laiad rahvahulgad tallekestega. Revolutsiooniliste pöörete ajal võib aga laiu rahvahulki vallutada kiskjalik verejanu ja siis rollid vahetuvad. Loosung „Hävitage kurnajad!” on ajaloos sage korduma, kuid keegi pole veel püstitanud loosungit „Tapke töörahvas!”.
Selleks et hundid oleksid söönud ja lambad terved (või et see eristus ise ähmastuks), mõeldi…
-
Elulugude populaarsus võib põhineda üsna samalaadsel osadustundel, mida väiksemale osale inimestest pakub näiteks kollektiivne usukogemus või ka (kõrg)kultuur – luule, kirjandus ja muusika. Ja ei ole mingit põhjust öelda, et seda viimast täidab millegi poolest õilsam või „puhtam” aines, kui meelde tuletada nüüdiskirjanduse seda osa, mis – ükskõik kas valulise hüperboolina, kiretu dokumentaalsusega või rõõmsalt ja mänguliselt – kujutab inimest primitiivse bioloogilise robotina, kasutades „demokraatlikke” keeleregistreid…
-
Mis „muinsus” saab olla uusehitis? Kui ikka juba 15 aastat pärast objekti valmimist on selge, et turg seda ülal pidada ei suuda ja avalike funktsioonide täitmiseks seda vaja ei ole, siis oleks pigem tulnud kompleks „ajutiseks ehitiseks”, mitte „ehitusmälestiseks” kuulutada – mis sest, et valmimise järel määrati linnahallile ka preemiaid ja muud tunnustust. Ja nüüdki leiab alati mõne hiinlase või jänki, kes on valmis ajalehtedele ütlema,…
-
Milleks raha antakse?
Mitmes strateegilises dokumendis on püütud sõnastada sihte või prioriteete kultuuriraha jaotamiseks, kuid enamasti on need väga üldised ja kattuvad omavahel. Hea tahte korral võiks ükskõik millise rahaeralduse nende eesmärkide alla paigutada. Nii ongi juhtunud, et igale Kultuuriministeeriumi programmile leiab vaste ka Eesti Kultuurkapitali rahaeraldustest. Paberite ehk oma kinnitatud prioriteetide järgi võiks Hasartmängumaksu Nõukogul olla kõige spetsiifilisem roll just lastele suunatud ja omakultuuriliste ettevõtmiste…
