-
Raamatu esmatrüki eessõnas tunnistab autor, et Eesti iseseisvuse taastamise ajal hakkas ta „täiel määral. . . . teadvustama ajaloo elulist tähtsust ja ajaloolase ühiskondlikku missiooni”. „[R]aamatu kirjutamise otsustavaks tõukeks ja ühtlasi eelduseks on olnud tõsiasi, et . . . . Eestis [on] tekkinud arvestatav ning pidevalt arenev ajalooteoreetiline arengukeskkond” (uues trükis lk 11). Seega on ajalooteooria selles raamatus autori jaoks keskne ning ilma võimaluse ja huvita seda käsitleda poleks raamatut sündinud. Kuid…
-
Väga lihtsustatult öeldes peaksime parema elatustaseme nimel rohkem õppima ning tegema seda kogu elu. Ning mitte niisama õppima, vaid õppima seda, mis tõstab meie konkurentsivõimet. Majanduskasv ei tule niisama, vaid pideva arengu tulemusel. Kogu majandusmudel peaks olema suunatud pidevale enesetäiendamisele ja arendamisele. Seda peab toetama kõik, alates ühiskonna väärtushinnangutest kuni maksusüsteemini. Kuni meil paljudes koolides kiusatakse neid, kes rohkem õpivad, ja tööandja peab töötaja koolituselt maksma…
-
Tasapisi astusid maadeavastajate ja rändajate kõrvale ka professionaalsed Teistest kirjutajad, keda edaspidi hakati nimetama antropoloogideks. Esialgu jätkasid nad samas stiilis, millega nende eelkäijad algust olid teinud, ja maalisid eksootilistest Teistest pilte, mis peegeldasid sügavat kahtlust nende arus, vooruslikkuses ja tulevikus. Ent mida aeg edasi, seda enam hakkas Teistest kirjutamise teadus teatavaks võtma, et nii nagu ei ole neil jalast vihmavarju, nii ei erine ka nende moraalsus…
-
***
Pärast kurnava, kaua kestnud ning kaotatud sõja lõppu annab kindral reipa pressikonverentsi, täpsemalt, teeb road-show läbi kogu meediaruumi. Ta munder on laitmatus korras, paar uut teenetemärkigi särab rinnas. Kodumaa ei unusta oma kangelasi, ülemjuhatajale on neist õigesti ette kantud! Kindrali maitsekalt tagasihoidlik enesekiituse sõnum on lühike ja selge: hea sõda oli, kindralstaabis kõik targalt planeeritud, kõik strateegia elemendid paigas ja võit kindel. Kui ainult neid halbu…
-
Ka mainitud algdokumendis oli selgelt olemas sotsiaalpoliitika. See pole Reformierakonnal kunagi puudunud. Kuid sotsiaalpoliitikat saab jätkusuutlikult rahastada vaid tugeva turumajandusega riik, kus on konservatiivne eelarvepoliitika, lihtne maksusüsteem, kaasaegne tööturupoliitika ja minimaalne riigi sekkumine majandusse. Eesti ei vasta veel kaugeltki nimetatud ideaalidele, mistõttu koostabki Reformierakond uut valimisplatvormi.
Kuid üldplaanis Eestis liberalism toimib. On ümberlükkamatu, et Eesti on edukas, võrreldes saatusekaaslastega Ida-Euroopas. Seda nii majandus- kui ka sotsiaalnäitajate…
-
Eesti põhiseadus, täpsemalt selle preambul, on kultuuri küsimuses vägagi pateetiline: „Kõikumatus usus ja vankumatus tahtes kindlustada ja arendada riiki” peab see riik „tagama eesti rahvuse ja kultuuri säilimise läbi aegade”. Pean kohe ütlema, et minul niisugust vankumatut tunnet, et meie kõikumatus usus loodud riik on võtnud oma eesmärgiks ka kultuuri säilimise, ei ole. Selle põhjuseks pole mitte ainult jätkuv majanduskriis ja riigi „tühi kõht” ning ühes nendega…
-
Oma essees „Jutustaja. Vaatlused Nikolai Leskovi teoste juurde” võrdleb Benjamin omavahel jutustust ja romaani. Esimese puhul kandub kuulajani lugu, mis tugineb elavale mälule ning mille keskmes on „loo moraal”. Teine seevastu rõhub lugeja üksildastele „elu mõtte”2 otsingutele, mis toimuvad vaikuses ja meenutamises. Benjamin on siin teinud eristuse, millist võib lugeda Platoni „Phaidrosest”: lausujaga vahetult seotud elus sõna on mäletamise pärusmaa, samal ajal kui kirja näol on…
-
Mind rõõmustab teinegi asjaolu. Ei julge küll oletada, kui suur oli tõlke tiraaž, kuid tundub, et nimetatud teose lugejaid Maarjamaal jagub, kuivõrd nii kirjastuse kui mõningate tuntumate raamatupoodide kodulehtedelt võib praegu, napilt paar kuud pärast raamatu ilmumist, lugeda, et see on välja müüdud. Õnneks leidub kauplusi, kus teost siiski veel jagub – seega, Merleau-Ponty huvilised, kiirustage! Mõistagi võib jääda lootma ka kordustrükile, kuid ega selle peale…
-
Küsimus on selles, kas need põhimõtted on ka praegu õiged ja millega me eristume täna. Loomulikult ütlevad paljud, et meil on ju euro, aga selle tõttu me ei eristu. Euroopas on palju piirkondi, kus elab 1,3 miljonit inimest, kus on kasutusel euro ja kelle pääs ELi turule on samasugune. Lähim asub Tallinnast sadakond kilomeetrit põhja pool – Suur-Helsingis elab ka üle miljoni inimese. Millised on meie eelised?…
-
Need read annavad minu arvates Kaupo Vipi kahes artiklis (Sirp 23. IV ja 21. X) taastõstatatud kasvu piiride probleemi käsitlemiseks pasliku kammertooni. Esiteks ütlevad need meile, et Vipi vaated rajanevad pikal ja lugupidamist väärt traditsioonil. Eshatoloogial – mitmes usundis sisalduval õpetusel „viimseist asjust” – ei oleks nii pikk ajalugu, kui see ei rahuldaks mingeid üksikindiviidi ja kogu ühiskonna süvavajadusi. Ja nii on ka Vipi artiklitel oma healoomuline…
