-
Tööpoliitika
Tööpoliitika osas oli koalitsioonileppes positiiveks üllatuseks eraldi turvalise paindlikkuse mõiste sissetoomine. On selge, et see ei pruugi kohe tähendada tasakaalustatud lähenemist kõigi turvalise paindlikkuse aspektide lõikes, nagu näiteks aktiivne tööpoliitika, elukestev õpe, sotsiaalkaitse ja paindlik tööseadusandlus. Aga mõiste viitab siiski neis poliitikavaldkondades teatud terviku nägemisele.
Aktiivne tööpoliitika on ilmselt üks valdkond, kus ootused olid märksa kõrgemad kui valitsusliidu programmis näha. Sõnastuses on jäädud väga üldsõnaliseks. Arendada…
-
Laias laastus vaatab meile koalitsioonileppest vastu Eesti viimase kümmekonna aasta poliitika kaks muutumatut suurust: ideoloogiline skisofreenia ja projektipõhine riik. Ideoloogiline skisofreenia väljendub selles, et majanduse valdkonnas soovitakse jätkata väga liberaalse riigi ehitamist, teisal (eriti pereväärtustega, kultuuriga, aga ka vähemuste rolliga ühiskonnas) soovitakse tugevalt inimeste elu suunata. Spagaat liberaalse ja rahvuskonservatiivse maailmavaate vahel on ilmselt see, mida valija soovib. Projektipõhisus kumab läbi kõigist valdkondadest, pikemat perspektiivi paistab…
-
Kõrgharidus tähendab õppimist nii rakenduskõrghariduslikel kui ka bakalaureuseõppe, magistriõppe ja doktoriõppe õppekavadel. Kõrghariduslikku õpet pakub Eestis praegu 32 õppeasutust, kuhu astus 2010. aastal kokku 18 400 uut õppurit. Neist ligikaudu 10 000 hakkas õppima riigieelarvelisel (s.o tasuta) õppekohal, ülejäänud peavad oma õpingute eest ise maksma. Seega, 10 000-le sisseastujale aastas on Eestis juba tasuta kõrgharidus olemas. Koalitsioonilepe näeb aastaks 2014 tasuta õppekoha tagamise ette lisaks veel…
-
Üsna levinud veendumus on, et kõik, mis kunagi on loodud, algatatud, seda peab aegade lõpuni edasi tegema. Ma ei pea silmas ainult füüsilisi mälestisi, vaid kõikmõeldavat loomingulist tegevust. Kas on mõeldav, et sellisesse vaatepunkti tuleb ka korrektiive?
Otseselt sel teemal läbi ei räägitud, sest kõnelused ei saa kesta ju igavesti ja kõik detailid laual olla. Ma esindan siin oma loogikat ja mõtteviisi, mille järgi kõik, mis…
-
Aga keskne on ikkagi see, kuhu see raha läheb. Ja seda ei määra ministrid, vaid programm. Mind ei huvita, kumma partneri lubadused läbi läksid ja kes võitjaks jäi. Koalitsioonilepe on alati kompromiss, kus kehtib reegel: väiksem annab järele. Aga mida nad ikkagi ehitavad seal plangu taga? Kõigepealt on huvitav analüüsida programmi lingvistiliselt: tegusõnade ja nimisõnade kaudu. Esimesed ütlevad, mida tehakse, teised ütlevad kellele tehakse. Programmis on…
-
Sõnastades eeldatavasti paljude kultuurivallas tegutsejate soovi, loodan kultuuriministeeriumis ametisse asunud minister Rein Langiga mõistuspärast mõttevahetust esimesest tööpäevast alates, samuti avameelset mõlemasuunalist kriitikat kõige aadressil, mis kultuurielus silma-kõrva riivab. Rohkesti ratsionaalsust ja vähe emotsioone. Esimese intervjuu põhjal vastse ministriga ei pea igatahes veel loobuma muutuste ja arengu lootusest. Lubadus koguda kokku kõik valitsemisala värsked mõtted, et nende ühisosa siis vormistada kultuuripoliitika uuteks põhialusteks, mille parlament kehtestab valitsuse…
-
Saksa filosoofia on Eestile geograafiliselt lähedane ja Eesti filosoofiat paljuski mõjutanud. Immanuel Kant elas Königsbergis, praeguses Kaliningradis, mis pole Tartust kaugel. Tema teos „Puhta mõistuse kriitika” on mahukas ja seda pole kerge lugeda. Selle teose lühema ja loetavama versiooni „Prolegomena” andis Kant välja Riias. Fichte esikraamat „Igasuguse ilmutuse kriitika katse” (1792) ilmus anonüümselt Königsbergis ja alul peeti seda ekslikult Kanti teoseks. Marxi vaated on Eestisse jõudnud…
-
Erakordselt palju surma
Ühelt poolt kujutab „Sosistajad” endast hiigelmõõtu meenutuste kogu. Ning Figesel on vaieldamatult suured teened Stalini aja mälestuste jäädvustamisel. Raamatu taga seisab ulatuslik kogumisaktsioon. Aastatel 2003–2006 küsitlesid ühingu Memorial liikmed Peterburis, Moskvas ja Permis sadu perekondi. Perekondade väljavalimisel oli siiski üks oluline kriteerium: neil pidi olema säilinud ka mõningane perearhiiv (kirjade, fotode, päevikute jmt näol). Ühelt poolt kitsendas see valimit märkimisväärselt, teiselt poolt aga…
-
Kommunismikäsitluste positivism
Kommunismiuurimine näib olevat praegu veel valdavalt empiirilise kallakuga distsipliin, kus seletustel, tõlgendustel, kontseptsioonidel ja metodoloogilistel vaidlustel on kõrvalisem roll – võib-olla osalt seetõttu, et vahepeal paotunud Vene arhiivid on uurijaid varustanud uute faktimassiividega kommunismi tõusu, leviku ja languse kohta ning nende läbitöötamise kõrval pole jäänud aega tõlgendusdebattide jaoks. Kuritööde ulatuse võimalikult täpne kindlakstegemine pakub ajaloolastele tööd veel pikaks ajaks. Samas on kommunismikäsitluste positivism ikkagi…
-
Tuleb vist möönda, et neis üldistustes on tõetera. Vaadakem ringi: kas pole mitte kõva käsi, lai joon ja armutu võitlus positsiooni eest ning allajääja ignoreerimine au sees? Heatahtlik ja avameelne arutelu on ideaaliks paberil, praktikas nähakse igasuguses teise inimesega arvestamises nõrkuse märki. Vaba kodanikuühiskonna tegevuses vähem, võimusuhetes palju. Olla hea inimene tähendab lasta endale karistamatult halba teha, kas pole? Ennekõike oma karjäärile ja heaolule mõtlemine, üldiste…
