-
Ma ei tea, kuivõrd on üldse võimalik hinnata, meil ja praegu, seda viimast kahtekümmet aastat. Kõik on ju alles nii pooleli. Saavutustele, mida harilikult loetletakse, NATO, EL jne (eurost ärme parem räägi), ei saa ju anda veel mingit vähegi lõplikku hinnangut. Kas seda Euroopat, seda NATOt, kuhu me 20 aastat tagasi unistasime (kui unistasime), on enam üldse olemas? Selsamal hetkel, kui meie sinna jõudsime, said nad…
-
Ma ei tea, kuivõrd on üldse võimalik hinnata, meil ja praegu, seda viimast kahtekümmet aastat. Kõik on ju alles nii pooleli. Saavutustele, mida harilikult loetletakse, NATO, EL jne (eurost ärme parem räägi), ei saa ju anda veel mingit vähegi lõplikku hinnangut. Kas seda Euroopat, seda NATOt, kuhu me 20 aastat tagasi unistasime (kui unistasime), on enam üldse olemas? Selsamal hetkel, kui meie sinna jõudsime, said nad…
-
Ma ei tea, kuivõrd on üldse võimalik hinnata, meil ja praegu, seda viimast kahtekümmet aastat. Kõik on ju alles nii pooleli. Saavutustele, mida harilikult loetletakse, NATO, EL jne (eurost ärme parem räägi), ei saa ju anda veel mingit vähegi lõplikku hinnangut. Kas seda Euroopat, seda NATOt, kuhu me 20 aastat tagasi unistasime (kui unistasime), on enam üldse olemas? Selsamal hetkel, kui meie sinna jõudsime, said nad…
-
Ma ei tea, kuivõrd on üldse võimalik hinnata, meil ja praegu, seda viimast kahtekümmet aastat. Kõik on ju alles nii pooleli. Saavutustele, mida harilikult loetletakse, NATO, EL jne (eurost ärme parem räägi), ei saa ju anda veel mingit vähegi lõplikku hinnangut. Kas seda Euroopat, seda NATOt, kuhu me 20 aastat tagasi unistasime (kui unistasime), on enam üldse olemas? Selsamal hetkel, kui meie sinna jõudsime, said nad…
-
Küsimuseks jääb siiski, millist eesmärki võiks seda laadi andmete kogumine teenida (peale uudishimu rahuldamise muidugi). Ma ei arva küll, et ses kontekstis kõlbaks hakata nn jälgimisühiskonna paanikat külvama. Et riik kogub kodanike meelsuse, huvide ja tegevuse kohta ainult neid andmeid, mida riigil on vaja teada ja millega ta oskab midagi peale hakata, on aga ikkagi väärt põhimõte, mida andmete kogumisel ei tasu unustada.
Mida oleks riigil, näiteks…
-
Diktatuur lõhub ühistunde
Laamani tekst on ladus ja kergesti loetav, tema oma arvamus on sinna kategoorilises vormis sisse kirjutatud. Tekst on emotsionaalne, kohati sobiks lausa esitamiseks kihutuskoosolekul. Ühtlasi tundub, et redigeerimisele pole ta eriti aega pühendanud – arvestades tema meeletut töötempot professionaalse ajakirjaniku ja viljaka literaadina, ei ole see üllatav. Laamani suhtumine oma uurimissubjekti on eranditult negatiivne, kohati ka üleolev. Selgituseks olgu öeldud, et „Demokraatia ja diktatuur” räägib…
-
Naturalismi on siin mõistetud üsna laialt. Mis on naturalism täpsemalt? Kas teaduse all on siin mõeldud loodusteadusi?
Mõned inimesed väidavad, et niinimetatud sotsiaalteadustes, näiteks sotsioloogias ja antropoloogias kasutatakse teistsugust meetodit kui loodusteadustes – hermeneutilist meetodit. Kui seda eeldada, siis saab hoopis teisiti mõista väidet, et filosoofia teeb sama asja, mis teadus. Kuid nii ma ei mõelnud, minu arvates kasutab filosoofia sama meetodit, mis loodusteadused. Ent kui vaadata…
-
Seesama Rajasaare sõnavõtt illustreerib hästi ka tõsiasja, et sageli on tegu lihtsalt arvamuslugudega, kus erilise argumenteerimiseni ei jõuta või ei jääda sealjuures järjekindlaks. Keegi lihtsalt usub üht, teine teist; ühed paistavad olevat kaljukindlal veendumusel, et võrreldes Euroopa ja Ameerikaga on Eestil tasakaalustatud ühiskonda käia veel väga pikk tee, teised on otsustanud, et üle igasuguse piiri läinud poliitkorrektsus ahistab neid ja fraas „Erinevus rikastab” väärib kasutamist üksnes…
-
Pärast seda nagu polegi midagi öelda. Norra võimud eesotsas peaministriga on ilmutanud kohutavas olukorras kadestamisväärset tervemõistuslikkust, kuulutades juba esialgses segaduses, et kes või mis tahes toimunuga ka ei seostuks, avatud ühiskonna ja demokraatia teelt ära ei pöörduta. Kohtuistungi kinniseks kuulutamisega on mingid piirid seatud ka toimunu üle lahvatanud meediashow’le. Tõenäoliselt oligi see enim, mida kohe sai teha, et üks väga sügavale eksiteele langenud inimene ei naudiks…
-
Kas ülikoolides toimuv peab alluma ka mingile välisele kontrollile? Kas ainsad probleemid ülikoolides ongi seotud juhtimisskeemiga, nagu möödunud aasta avaliku mõttevahetuse järgi võis mulje jääda?
Nii kummaline, kui see ka pole, tundub ülikoolides toimuva nõrgim lüli olevat just õppetegevus. Siin on süüd nii õpetajatel kui ka õpetatavatel, aga ka ülikoole kui majandusüksusi viimasel kümnendil kujundanud liigliberalistlikul maailmapildil. Peaaegu kõik see, mis praegu näib valesti olevat, on aga…
