-
Kraadiõppe selline tulemuslikkus katab vaevu ülikoolide enda vajaduse uue teadlaspõlvkonna järele. Kui me aga räägime teadusmahukast majandusest, siis sel moel kasvab teaduse rakendajate hulk visalt. Vajadus iseseisva teadus- ja arendustegevuse võimekusega inimeste järele kasumiteenijate hulgas on aga ilmne.
Viimase kümne aasta jooksul on teadusartikleid 1000 elaniku kohta kirjutatud Lätis 3,2, Leedus 6, Eestis 10. Selle aasta alul oma 100. sünnipäeva tähistanud Hiina Vabariigis (Taiwan) on see näitaja…
-
Lisaks põllumajandusloomadele, kelle üle arvet peetakse, on meil aina rohkem peresõpru – mitmesuguseid lemmikloomi. Koeradkassid on tavalised, kuid avatud maailm toob Eestisse nii seaduslikke kui ka keelatud teid pidi uute liikide esindajaid. See mõjutab eluolu, aga ka majandust. Kui mitte muul moel, siis loomaarstinduse kaudu, mis enamjaolt toimib loomapidajate rahakotil.
Miks rahvaloendusel ei küsita ega soovitudki küsida, vaatamata vastavale ettepanekule, lemmikloomade kohta, keda meie kodudes peetakse?
Sellepärast, et…
-
Miks meil niisugust täpset kaarti ei ole? Postimees esitas äsja elanike kohta linnades andmed, mis tuginevad ametlikule statistikale. Kahjuks näitavad need andmed vaid seda, kus asuvad inimeste registreeritud elukohad, aga keegi ei tea, kus inimesed tegelikult elavad. Mitmed uuringud on näidanud, et vähemalt viiendik Eesti inimestest elab oma ametlikust, rahvastikuregistris olevast elukohast erineval aadressil. Selletõttu kajastabki praegune Eesti asustustiheduse kaart mitte tänast ega eilset, vaid koguni…
-
Kuid kuhugi ei ole kadunud ka II maailmasõja kokkuvõtlikud, üldistavad käsitlused. Õigupoolest saab need üldistavad käsitlused jaotada isegi tinglikult kaheks: ametlikeks ja mitteametlikeks. Esimeste all pean silmas neid kollektiivseid uurimusi, mis on üllitatud enamikus II maailmasõtta kaasatud suurriikides ja mille eesmärgiks on esitada n-ö ametlik seisukoht antud riigi osaluse kohta selles sõjas. Sellised paljuköitelised II maailmasõja ajalood on enamasti olnud üsna pikka vinnaga projektid. Piisab, kui…
-
Mis liiki teos on „1905. aasta revolutsioon . . . .”? Raamatu kaaneümbrisel nimetatakse teost „monograafia mõõtu uurimuseks”, mis on õige selles mõttes, et uuritud on üksikprobleemi selgelt piiritletud ajas ja ruumis, s.o 1905. aasta sündmusi Eestis. Kui aga võtta kriteeriumiks akadeemilise monograafia puhul nõutav probleemi terviklik teaduslik uurimine, siis seda raamat küll ei paku. See pole etteheide. Autor ise pole oma loomingu niisugusele staatusele pretendeerinudki. Ta nimetab seda…
-
Tänapäeva Eesti ajalooteaduse hinnangud läinud aastasaja ühele tähtaastale selguvad põhiliselt Eesti ajaloo üldkäsitlustest ja koolikirjandusest. Elavamat huvi 1905. aasta revolutsiooni vastu võis täheldada ainult sellest saja aasta möödumisel, kui peeti mitmeid konverentse ja ettekandepäevi ning trükivalgust nägi üksjagu teadusartikleid. Näiteks ajakiri Tuna üllitas neli artiklit vanema generatsiooni teadlastelt (K. Jaansonilt, A. Loidilt ja T. Ü. Rauna 1984. aastal ajakirjas Slavic Review ilmunud artikli tõlke). Väljaande „Acta…
-
Kollektiivse tarkuse kiituseks
Kollektiivse tarkuse näited on hästi teada. James Surowiecki, The New Yorkeri majandusajakirjanik, avaldas 2004. aastal tähelepanu pälvinud raamatu „Rahvahulga tarkus”. Selles toob ta hulgaliselt näiteid sellest, kuidas teatud oludes on kollektiivne tarkus intelligentsem ühe inimese või väikese grupi otsustustest. Loomulikult võib rahvamass ka suuri lollusi teha. Alates Gustave Le Boni „Hulkade psühholoogiast” (1895) on rahvamassi peetud primitiivseks, hüsteeriliseks ja vaimselt parimal juhul metslase tasemeni…
-
Uudisteksti tsiteerides ütles Pärna: „Usun, et alates aastast 2015 on meil teemaks inglise keele tõstmine Eestis teise riigikeele staatusesse ning 2020. aastal see saabki teoks.” Arengufondi, mille juhid unistavad sellest, et põhiseadus ei kehtiks ja saaks ometi kord mingis normaalses ja arenenud keeles spiikida, finantseerib seesama riik, mille palgalised juhid on kutsutud ja seatud eesti keelele kultuurkeele igakülgset ja täiemõõdulist eluõigust kindlustama. Seega finantseerib riik nii…
-
Kuidas on naistega teaduses üldse? Kas neid respekteeritakse?
Ameerikas kindlasti ja täielikult. Olud on muutunud. Üks traagiline lugu, mida ilmselt teate teiegi, on seotud Rosalind Frankliniga, kes tegi röntgenogrammid DNAst. Watson, kes külastas Franklini laborit Londonis ja nägi seda ülesvõtet, sai kohe aru, et tegu on pildiga kaksikheeliksist. Ta oli laboris üksi. Kui Rosalind laborisse naasis, ei öelnud Watson, mida ta oli tähele pannud. Mulle isiklikult –…
-
Läbi aegade on püütud vastuseid otsida küsimustele: kas õpetaja on eelkõige ainespetsialist või peavad tema hariduse juurde kuuluma ka pedagoogilised oskused? Kas õpetamine on teadus või kunst? Kas õpetajaametit saab käsitleda omaette professioonina? Miks on õpetaja sotsiaalmajanduslik staatus olnud eri ajastutel madal ja selle ameti prestiiž pigem tagasihoidlik? Iga perioodi õpetajakoolitusest on võimalik leida nii ajatult positiivseid kogemusi kui ka tõdemust, et „õpetajaharidusega on midagi väga…
