Carl Schmitt on osutanud, et partei, kelle käes on parlamendis 51% kohtadest ehk lihtenamus, hoiab võimu ja teeb valiku ka selles osas, kes ja mis on siin- või sealpool seadusliku ja ebaseadusliku piire. Schmitt väidab, et partei, kes on omandanud kas või tühise enamuse, võib kuulutada kõik erakondlikud konkurendid isegi ebaseaduslikuks. Seadus on sellisel juhul vaid selle tühise enamuse suva, tehniline vahend valitsemise teostamiseks, puudub poliitiline…
Legitiimsust ei saa demokraatlikus ühiskonnas seega mitte ülalt-, vaid hoopis altpoolt. Võimule tullakse ja võimult lahkutakse valimistega. See on andnud valimiste võitjatele justkui põhjuse valimisfetišistlikult väita, et neil on mandaat, mida omades võib teha, mida tahes, peaasi et seadust ei riku. Tegelikult on arusaam, nagu annaks valimiste kaudu võimuletulek legitiimsuse, millest piisab järgmiste valimisteni, põhimõtteliselt vale. Valimised on vaid tehnika, protseduur, mis ei anna kellelegi automaatselt…
Statistikud tavatsevad olla rõhutatult neutraalsed, kuid siit kumaks justkui läbi kõva kultuuripoliitiline seisukohavõtt. Ja miks ka mitte, tasuta ja tasuliste kultuuriteenuste pakkumine on kahtlemata rahvuskultuuri üks keskseid lahendamist vajavaid küsimusi ning kuskilt peab aruteluks tõuge tulema. Praegu nendib statistika, et tasulist…
Väino Puura, geoloog
Ivaril oli omamoodi hooliv suhe ühiskonnaga, aga ta ei olnud ka malts poiss. Esimeses klassis esimesel veerandil ta juba protestis kehtiva korra vastu, sest ei tahtnud lõpmatult korrata ja tuupida seda, mida ta juba teadis. Ja 37. kool oli nii mõistev, et teisel veerandil sai ta teha ettevalmistusi selleks, et kolmandast veerandist jätkata teises klassis.
Millest ma tahaksin Ivari eluloos rääkida, oli tema minek…
Kokku on praegu 133 Eestiga seotud tööd, mis ületavad artiklite ülemise 1% tsiteerimiskünnise. Kuna kõigi valdkondade peale kokku avaldati 9744 artiklit, mida viidati 91 754 korral (9,42 viidet artikli kohta), siis tähendab see seda, et keskmiselt on tsiteeritud 1,4% avaldatud töödest.…
Teadustööde kirjastajatel võtab kirjastamine palju rohkem aega, kui kulub tulemuste avaldamisele internetis. Teadlaskond on kirjastuste jaoks kinnistatud lüpsilehm, sest ülikoolid maksavad korralikku tasu nii ajakirjade kui ka andmebaaside kasutamise eest. Andmebaaside eest, mille sisu on tekitatud avaliku raha toel!
Economist osutab, et näiteks Hollandi Elsevieri kirjastuse 2,06 miljardi naelase aastakäibega tuli 2011. aastal 768 miljoni naelane kasum. 37% kasumimarginaal on mõjunud üsna ärritavalt, mistõttu 12 000 teadlast…
Ega sellest kimbatusest olegi väga palju pääseteid – üks võimalus on vaeva näha ja õppida ennast enam-vähem võrdseks (ingl peer) hinnatavaga, teine püüda moondada hinnatava looming ja tegevus kuidagi mõõdetavaks, loendatavaks. Võistlus ja sünergia nende kahe pooluse vahel kirjeldabki üllatavalt hästi teaduse rahastamise ja pingereastamise rindejoonel toimuvat.
Ülemaailmselt on ainsaks tunnustatud, sisuliseks ja toimivaks teaduse hindamisviisiks eelretsenseerimine (ingl peer review, otsetõlkes ’võrdse arvustus’). Sisuliselt on tegemist teadlaste…
Igaüks, kes loeb seda dokumendipublikatsiooni, leiab küll paljugi huvitavat – seda eriti Eesti perspektiivi põhjaliku esitluse puhul –, kuid siiski jääb lugejal mõndagi olulist teada saamata. Läänepoolsete naaberriikide „revolutsioneerimisest” mõeldi juba Lenini võimuhaaramisest saadik. Selleks oli kaks võimalust: tõeline revolutsioon või sovetiseerimine pärast sõjalist okupatsiooni. Kuna revolutsiooni tee ei osutunud edukaks, panustas Moskva lõpuks sovetiseerimisele. Ida-Poola annekteerimisest 1939. aasta septembris sai Baltimaadel 1940. aastal kasutatud meetmete…
Nii siinsetes loengutes kui ka terve oma karjääri vältel olete tegelnud üsna spetsiifiliste küsimustega keele- ja vaimufilosoofias. Kas arvate, et seda laadi professionaalne filosoofia peaks pakkuma huvi ka tavalisele inimesele? Miks nad peaksid hoolima filosoofiast, kui üldse?
Ma ei arva, et siin on tegu mingi kohustusega. Võib-olla leidub eetilisi probleeme, millest inimesed peaksid hoolima, ent ma ei arva, et on mingi põhjus, miks inimesed peaksid hoolima asjadest,…
Milles seisneb siis Schöpflini peamine kriitika lääne universalismi aadressil? Olgu siinkohal eraldi rõhutatud, et Schöpflin käsitleb ja kritiseerib ühiskondlikke diskursusi, mitte süvatasandi filosoofilisi teooriaid. Põhilöögi saavad neoliberalism (turufundamentalism) ja mitmekultuurilisus, ent selgelt on aimata ka Schöpflini vastumeelsust habermasliku põhiseadusliku patriotismi suhtes. (Üllatuslikult on täielikult vaatluse alt välja jäänud heaoluriik ja solidaarsus, mille kriitikat võiks samuti ühelt parempoolselt mõtlejalt oodata.) Eespool nimetatud teooriatest on Schöpflini järgi saanud…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
