Pretsedenditu esimene lugemine
Parlamendi töö teooria ütleb eelnõu esimese lugemise kohta, et selle käigus otsustatakse kaks asja: kas sellist (sellesisulist) seadust on üldse vaja ja kas esitatud eelnõu sobib seaduse teksti väljatöötamise aluseks. SE 650 esimesel lugemisel oli aga küllaltki ebaharilik olukord. Nimelt tegi eelnõu menetlemise juhtiv komisjon – antud juhul õiguskomisjon – negatiivse ettepaneku, s.t et eelnõu nii-öelda visataks välja. Väljaviskamisi esineb päris palju, aga siis…
Arusaam heaoluriigist on, vähemalt rahvusvaheliste poliitikakujundajate silmis, hakanud muutuma. Senisest majanduskasvu antipoodist, muutumatust, üha vananevate valijate häälte küüsis virelevast nähtusest saab arengueeldus. Senise ümberjagamise asemel räägitakse üha rohkem heaoluriigi loovast rollist. See tähendab, et riigi poliitika tegususe ja kohasuse seisukohalt on oluline eristada kompenseerivaid ja võimekust loovaid kulutusi ning jälgida, mil määral suudetakse ümberjagamiskohustuste kõrvalt investeerida ja tegelda uute sotsiaalsete riskidega. Sellistega, millega tegelemise vajaduse on…
Kool on teelahkmel
Muutmisvajaduse põhjusi on teisigi. Uuendamise pidurdajad ei ole alati kaugeltki koolid ise, vaid pigem lapsevanemad, kelle argumendid vana kooli säilitamiseks tulenevad arvamusest, et „sain mina samasuguses koolis tubliks inimeseks, saab ka laps”. Argumenteerijad kipuvad unustama, et tänapäeva laps ja noor elavad sootuks teistsuguses keskkonnas. Laste argipäev on täis ekraane, infotulv on meeletu, oma identiteeti jagatakse võrgumaailma ja füüsilise keskkonna vahel, visuaalne informatsioon seljatab tekstid,…
Kas viski teeb vabaks? Šoti ja iiri viskikultuuri erinevusi ei ole kaugemalt tulnud viskisõbral alati väga kerge tabada. Šotlased ja iirlased ise leiavad muidugi sadu erinevusi, mida mõnuga naljaks pööravad, et teineteise kallal aasida. Neid rahvaid ühendab ühesugune ajalugu ja ühised kauged esivanemad, samalaadne on nende huumoritaju, vabadusiha, uhkus ja ammendamatu laululust. Mulle on Eestimaalt tulnuna õigupoolest jäänud pigem silma nende viskikultuuri sarnasus kui erinevus, teiselt…
Hasso Krull pakkus 18 aastat tagasi Eesti kultuuri alusmotiivina välja mõiste „katkestuse kultuur”* kui „eesti kultuuri iseloomuliku soodumuse”, eristades positiivseid ja negatiivseid katkestusi: „Esimene positiivne katkestus on lahtirebimine baltisaksa ja üldse saksa kultuurikooslusest, manifesteerides iseseisvust. Esimene negatiivne katkestus on ajalooline müüt…
Seega nonmanifestatiivne manifest. End mittekehtestav kehtestamine, toimimata toimimine, „ühe käe plaks” ja teised sarnased vasturääkivused, mis nii iseloomulikena saadavad kõiki ideoloogiaid, religioosset praktikat ja muid totaalseid elusuunajaid, kui vaid veidi süveneda.
Kunstis on muidugi kõik lubatud. Reeglid on ületamiseks ja sügavamasse zen-analüüsi laskumata võib siinse sissejuhatuse kokku võtta tõdemusega, et parem on üldse mitte lubada ja lasta pealkirjal ning programmil enese eest kõnelda.
Nii radikaalset lähenemist…
Meie sõnad reedavad kujutlusi äkilistest kärestikest, mis lahutavad maailma pudemeteks, võimaluseta rajada sildu. Akadeemilise teesina alguse saanud diskursus on levinud kultuuriuuringute kaudu ajakirjandusse, poliitikasse jm ning kujunenud retooriliseks repertuaariks, mille abil on legitimeeritud paljutki. Näiteks vajadust rahvusliku ühtsuse järele. Ning vajadust ühtse ajaloo järele. Käibib teatav populaarne repertuaar, kus katkestuse motiiv saab draama mõõtmed ja teiseneb metafooride najal üleskutseks taasühinemisele, taasiseseisvumisele, lillesideme, mulla ja südame liidu…
Kutsutud arvajana sattusin Varro Vooglaiu kirjeldatud mudelisse, mis paneb seda enam mõtlema, et tegemist oli kahe kultuurilehe, Sirbi ja Müürilehe ühise arvamuslavaga. Kõnealuse mõttevahetuse on Sirp–Müürileht 22. augusti numbris rubriigimääratlusega „Digipõlvkond” kärbitult ära trükkinud, aga kommentaar on sellegipärast vajalik. Ma ei kahtlusta väitlusjuhti Ivo Visakut tahtlikult kallutatud kärpimises, välja on jäetud väited, mis võisid talle tunduda kõrvalisematena, aga minu vaatepunktist ei ole seda. Tahan seda vaidlust…
Eesti avalikku arvamust kujundavadki üksteistele vastukäivad sõnumid ja ideed. Valdur Mikita „Lingvistiline mets” on üks näide, kus ajaloost on nopitud sobivaid sündmusi ning rüütatud need mütoloogia kuube. Suurim küsitavus Mikita raamatu puhul on põhjuse ja seose ignoreerimine. „Lingvistiline mets” eirab peaaegu täielikult ühiskonna ajaloolist arengut ehk inimeste ja inimrühmade omavahelist suhtlust. Eestlust on vorminud ürgsed mandrid, mets ja palju muud, mis pole otseselt inimtegevusega seotud. Olen…
Esimese väitega tuleb nõustuda, sest kauneid paiku, kus enne pingelist nädalavahetust aega parajaks teha, on USA presidendil kümneid või sadu. Tallinna kui ühe peavaenlasele Moskvale lähima liitlaslinna valimine sisaldab omajagu sümboolsust eeldusel, et Venemaa peab kogu regiooni ikka veel oma „tagahooviks”, kus teised omatahtsi askeldada ei tohiks. Niisiis oli tegu vapruse ilminguga. Ekslik oleks aga selles näha ameeriklaste omakasupüüdmatust, aga sellest hiljem.
Teine väide, et Obama kõnes…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
