Mõte sellest, et ka Eesti on Põhjamaa, on meid ikka ja jälle köitnud. Eesti kultuuriruumis loob põhjamaisuse mõiste hulgaliselt positiivseid seoseid (ürgne loodus, väärikas ajalugu, kõrgetasemeline kultuur ja haridus) ning välismaailmagi silmis on Põhjamaade maine kõike muud kui kehv. Ootuspäraselt on vastavasisulist retoorikat seetõttu tihti kasutatud, kui on vaja end kuidagi identiteedipoliitiliselt määratleda. Nimetada võib korduvalt üles kerkinud plaani asendada Eesti sinimustvalge trikoloor ristilipuga, samuti president…
Põhikooli emakeeletunnist meenub üks näitelause, millega grammatika olulisust õpetatakse. Võimutäitja juurde tuuakse kurjategija ning saatekiri käsuga, kus reas neli sõna „Tappa mitte ellu jätta!“ Sisu sõltub juba sellest, kuhu võimutäitja ärajäänud koma paneb: kui lause keskele, kingitakse kurjategijale elu, kui aga esimese sõna järele, viiakse kurjategija hukkamisele.
Euroopas mõeldakse praegu, kuhu paigutada koma. Ühed on veendunud, et tuleb järgida imperatiivi: „Hukka mõista, mitte tappa!“ Teised jällegi raiuvad…
Tänu ERRi tellitavale erakonnatoetuse seirele on meil igakuiselt olemas pilt Eesti erakondade toetuse kohta. Ka erakondadel on hea ülevaade sellest, milliste elanikkonna gruppide seas on nende toetus suurim ja kuidas see muutub. Reitingut jälgitakse ja hea reitingu nimel tehakse tööd. Reiting annab hea võimaluse poliitiliseks spinniks ja on konverteeritav valimistulemuseks valimiste lähenedes. Nii kui järjekordsed andmed välja tulevad, ruttavad erakondade esindajad neid üksteise võidu enda kasuks…
Kujutage ette pilti, millel kõrvuti naeratavad Liibanoni ja Iisraeli miss. Liibanoni telejaam Al Jadeed mõistis noore Miss Universe’i kandidaadi teguviisi hukka ning soovitas neiul, kes ühena oma hobidest ka lugemist maininud, veelgi rohkem raamatuid läbi töötada, sest seda, et Liibanon ja Iisrael on vaenlased, peaks ometigi igaüks teadma.
Sama „tõsine“ skandaal lahvatas eelmisel nädalal ka Eestis, kui „Õnne 13“ tegelaskonda naasis Raim, keda kehastab „sotsiaaldemokraatide peasekretär Indrek…
Loobun eos siinses filosoofilises katsetuses Eesti riigi mõtte defineerimise püüdlusest ning üritan näidata, miks sellele küsimusele pole võimalik vastata. Seda, miks ei ole, üritan põhjendada esmalt mõiste mõte analüüsi teel ning seejärel poliitilisuse eripära vaagides. Kuigi esseevõistluse teema võib paista poliitikaülesena,…
Eesti ainest võib pidada teaduslikult plahvatusohtlikuks
Kultuuriteooria tippkeskuse oktoobrikuus toimunud Eesti kultuuri süvamehhanismide teemalisest konverentsist ajendatuna arutlesid meie kultuuriteoreetikud 24. oktoobri Sirbi veergudel kultuuri süvamehhanismide olemuse ja nende uurimisvõimaluste üle. Järgnev semiootik ja ökoloog Kalevi Kulli ning arheoloog Valter Langi poolt läbi viidud arutelu jätkab teemat, püüdes uurida, mis on meie kultuuriuuringutes eripärast väljast poolt vaatajale ning kuivõrd on interdistsiplinaarsus meie kultuuri uurimisele viljakalt mõjunud.…
1.
Elame maailmas, mida valitseb looduses esinevaid semiootilisi protsesse käsitlev termodünaamika neljas seadus: kõigest saab tähendus. Ehk teisisõnu: kõikides süsteemides kulgevad kõik protsessid tähenduse kvantitatiivse kasvu suunas. Kuidas sellesse suhtuda? Mida teha või tegemata jätta? Kõigist võimalikest tegevusstrateegiatest on inimene valinud talle omaselt kõige vähem tervemõistusliku – kasvu teadliku ja sihipärase sekkumisega veelgi suurendada ning kiirendada. Homo sapiens on kujundanud tähenduste kultiveerimisest ja kogumisest oma missiooni.
Sajandeid otsis…
Klassikalises filosoofias tähistab „apooria“ arutluse ummikussejõudmist, olukorda, kus esitatud väited on tõesed ja võimalikud, kuid neid on sama analüüsi sees omavahel raske ühildada. Krestomaatiline näide on tänapäeva moraalifilosoofias ja eetikas jätkuv abordiküsimuse arutelu, kus kinnitatakse ühelt poolt „õigust elule“ ja teisest küljest rõhutatakse „vabadust valida“.1 Rein Veidemann kirjeldas mõned aastat tagasi apooriana kogu Eesti ühiskondlikku elu valitsevat ideoloogilist programmi: „Valitsev konkurentsidiskursus (mis „toodab“ vastuolusid, sest kõik…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
Kultuurkapitalile aastatel 2012–2014 tehtud sihtannetuste kogusumma jagunemine annetaja tüübi järgi.
Raivo Kelomees. Haarded. Video, 1993.
