Vana hea baltisaksa uurimistraditsiooni vaimus kirjutatud artiklite kõrval kohtab ka interdistsiplinaarset – postkoloniaalset ja eriti feministlikku lähenemist.
Valgustusaeg langeb kokku ühe Eesti ajaloo kõledama perioodiga, mis ilmselt põhjendab ka ajaloolaste võrdlemisi loidu huvi selle ajastu kultuurielu vastu. Hoopis kahvatuks jääks valgustusaja Balti provintside kultuurielu käsitlemine eestikeelses kirjasõnas, kui poleks Indrek Jürjo uurimusi: mahukat monograafiat August Wilhelm Hupelist1 ja postuumselt ilmunud artiklikogumikku.2 Jürjo teadustööd esindavad üht…
Vanasti, vene ajal, peatoimetajaid ei valitud. Kussa. Vanasti, vene ajal, saatis partei Sirpi oma funktsionääre keskkomitee teaduse ja kultuuri osakonnast. Ja need mehed siis juhtisid ja juhtisid, kuni komistasid. Oi, vabandust, üks naisheeros oli kunagi ka: Debora Vaarandi, aga see oli nii ammu, et seda ei mäleta enam keegi. Nende partei saadikutega katsus siis Sirp hakkama saada. Ja enamasti sai ka, ikkagi intelligentne seltskond. Kuidas Ressi…
Linda-Mari Väli: „Minu tekstide üks eesmärke on kindlasti tähelepanu juhtida sellele, et inimene võõrdub keskkonnast üha enam.“
Möödunud aasta lõpul ilmus noore prosaisti Linda-Mari Väli (sündinud 1988) kolmas teos, ulmesugemetega lühiromaan „Võõrdunud“, kus tegelaste vanuselised ning maailmavaatelised erinevused eskaleeruvad konfliktiks. Vestlesime autoriga kirjanduselulistest vastasseisudest ning kirjanduse rollist inimese ja tema elukeskkonna suhte korrastamisel.
Hiljuti tekitasid elavat arutelu Mikk Pärnitsa arvamuslood nihilist.fm-is. Autor paistis…
Koalitsiooni konsultatsioonikõnelused on täies hoos ja esimesed valimistejärgsed vangerdused on juba avalikkuse ette jõudnud.
Need, kelle häältesaak jäi valimistel nii väikeseks, et pole põhjust loota riigikogu asendusliikmeks või ministriks saamist, püüavad halva mängu juures head nägu teha ja kuidagi eluga edasi minna. Õnnelikud on need, kel varasematest valimistest tagataskus koht muudes esinduskogudes. Ilmselt ei vaeva nad end ka liiga kaua eetiliste küsimustega, kui eelmisel korral osututi valituks…
Raamatute arvustamine on hädavajalik ja rutiinne kultuuritöö. Selles pole midagi salapärast ega loomingulistki. Mõni lehearvustus võib küll ka kunstiteoseks küündida, aga see pole hea arvustuse vajalik tingimus.
Arvustuse kolm komponenti on kirjeldus, tõlgendus ja hinnang. Kirjeldus (ümberjutustus) annab lugejale ettekujutuse, millega on tegu. Tõlgendus püüab ära arvata, mis on raamatu mõte, mis küsimusele see vastust otsib, mis on autorit ajendanud. Tõlgendust läheb omakorda tarvis hinnangu andmiseks. Hinnang…
Toimetajal on mure. Kirjanduskriitika pärast, õigemini sageli kohatava suhtumise pärast kirjanduskriitikasse. Suhtumise nähtavaim tulemus on päevalehtede kriitikakülgede hingevaakumine. Kriitika endaga ei ole midagi hullu lahti peale selle, et asjatundlikke süvenenud arvustusi on jäänud proportsionaalselt vähemaks.1
See mure ei ole personaalne probleem – sama nendivad kolleegid teistest väljaannetest. Ja küsimus ei ole ainult missioonis kodumaise kriitikakunsti lippu kõrgel hoida, kirjanikele tagasisidet ja lugejale juhatust anda ning kirjanduses toimuvat…
Tõsise mõõduvõtmise – ajakirjandus arvab ju endal endiselt valvekoera funktsiooni olevat – asemel näemegi nii igapäevast teatraliseeritud etendust, kus möirged võivad taevani tõusta, tõsiselt viga aga ei saa iial keegi. Selline „Wrestlemania“ kohalik versioon.
Märtsi alguses valmis Paljassaare sotsiaalmaja sööklas Brit Pavelsoni seinateos, millest õhkub julget ja elutervet mõttelendu nõudvat emantsipeerunud loovust.
Õudukatemeistri Stephen Kingi romaanis „See“ võtab rühm lapsi nõuks võidelda Selle ehk linna kloaagis pesitseva kurja alge vastu; See ilmub laste ette klouni rõivais ja peibutab neid õhupallidega, et nad hiljem tappa.
Kaader Tommy Lee Wallace 1990. aasta samanimelisest filmist.
Nii palju – ja vähimagi irooniata – kui viimasel paaril nädalal, ei ole naiste õigustest vist Eesti meedias kirjutatudki. Süüdimõistva otsuseta jäänud 12aastase tüdruku vägistamisega ähvardamine riivas vahest igaühe õiglustunnet ning sundis küsima, mil määral suudab meie politsei- ja kohtusüsteem ohvreid kaitsta või neid üldse ära tunda (loe: tõsiselt võtta).
Vägistamine ja lähisuhtevägivalla toimepanijate karistamata jätmine on siiski äärmuslikud näited, kuid kahjuks on meediaväljaanded iga päev täis…
2 minutit
Küpsistega nõustumine
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.