Toeta

Sotsiaalia

  • Matke mu süda linnastaadionile
    Viljandi on minu Veneetsia: ilus, idülliline ja sanatoorne, täis rahu, poeesiat ja õnnelubadust.
    Piia Ruber

    Matke mu süda linnastaadionile

    Sirbi sotsiaaliatoimetaja Valle-Sten Maiste avaldas seda lugu tellides soovi, et ma kirjutaksin esseistlikus vormis oma suhtest Viljandiga, kuid hoidus täpsematest ettekirjutustest probleemipüstituse osas. Seepeale meenus mulle tema enese kümnenditagune pihtimuslik ettekanne teemal „Miks ma Räpinasse ei koli?“, mille pealkirja parafraasist tegin…
    Alvar Loog
    10 minutit
  • Schrödingeri „Mis on elu?“

    Schrödingeri „Mis on elu?“

    Schrödinger näib arvavat, et kõlbelisuse paratamatuks tunnusjooneks on vastandumine ego tahtele.

    Henrik Sova
    11 minutit

  • Teisipäeval 14.36

    Kolmapäeval, 15. aprillil tähistati esimest korda Eestis mitmekesisuse päeva, millega kutsuti märkama iga inimese tähtsust.
    Võib-olla tundub eraldi mitmekesisuse teema tõstatamine mõnele punnitamisena, kuid avalikus debatis tundub aina kasvavat lõhe eri hierarhiliste tasandite retoorika osas. Kui ühismeedias kõlab järjest julgemalt mitmekesisust ja võrdsust hindav ning soo- ja rahvuspõhiselt korporatiivset Eestit kritiseerivaid hääli, siis avalikus ruumis kipub peale jääma teistsugune lähenemine.
    Nii lausus ka üks Tallinna tehnikaülikooli rektoriks pürgijatest…
    2 minutit

  • Kuidas pääseda broilerivardast?

    Uut koalitsiooni on meedias korduvalt nimetatud kõhklusliiduks. Pole ka ime, sest nii mõnigi koalitsioonilepingusse kirjutatud põhimõte on juba enne valitsuse ametisseastumist üle parda heidetud. Näiteks ei vasta uue valitsuse isikkoosseis kuidagi lepingu järgmisele punktile: „Seisame selle eest, et naiste roll Eesti poliitikas suureneb. Seame sihiks liikuda ühiskonnaelu juhtimisel soolise tasakaalu poole.“ Ka riigikogu kümne alalise komisjoni esimeestest on vaid kaks naised: Laine Randjärv kultuuri- ja Heljo…
    Ott Karulin
    3 minutit
  • Jumalat ei saa sõltumatu muutujana võrrandisse tuua
    Eileen Barker on Londoni majanduskooli (London School of Economics) sotsioloogia emeriitprofessor. Barkeri põhiline uurimishuvi on uususundid ja kultused. Mahuka akadeemilise töö kõrval on ta asutanud ka heategevusliku uurimisasutuse INFORM. Eileen Barker esineb 22. aprillil Tartu ülikoolis kultuuriteooria tippkeskuse kevadkonverentsil, kõneledes uususunditega seonduvatest piiritõmbamistest – kes/mis kuhu kuulub, millal ja miks? Kultuuriteooria tippkeskus on Euroopa Liidu Regionaalarengu Fondi projekt.
    youtube.com

    Jumalat ei saa sõltumatu muutujana võrrandisse tuua

    Moodsate kultuste uurija Eileen Barker: „Kiirete ja radikaalsete muutuste aeg on uususundite tekkeks viljakas pinnas.“

    Anne Kull, Ringo Ringvee
    6 minutit
  • Mis kallis, see kaunis, mis odav, see mäda
    Uus minister seisab õige pea silmitsi küsimusega, miks peaks kultuuriministeerium üldse iseseisev valitsemisasutus olema.

    Mis kallis, see kaunis, mis odav, see mäda

    Nõnda siis on kultuuriministri portfell esmakordselt iseseisvuse veerandsajandi jooksul sattunud sotsiaal­demokraadi kätte – praegune sots Jaak Allik ju ei olnud aastatel 1996–1999 ministripõlve pidades endas veel vasakpoolsuse algeid leidnud ning tegutses Koonderakonna paremtsentristlikul positsioonil. Hiljemalt sügiseks ehk hetkeks, mil valitsus viib…
    Kaarel Tarand
    5 minutit
  • Uus geograafia välistab mis tahes eluvormide välistamise
    Glasgow ülikooli kultuurigeograafia professor Hayden Lorimer.

    Uus geograafia välistab mis tahes eluvormide välistamise

    Hayden Lorimer: ELi teaduse ja innovatsiooni raamprogrammi „Horisont 2020“ dokumente lugedes tuleb kõvasti silmi kissitada, et näha valgust.

    Helen Sooväli-Sepping
    5 minutit

  • Moskva-meelsusele eelnes võõrandumine oma ühiskonnast

    Semper ja Vares-Barbarus olid väga ideoloogilised. Aastakümneid levinud arusaam, et Vares-Barbarus läks Nõukogude režiimi teenistusse naiivse poliitikakauge boheemlasena, ei pea paika.
    Tiit Hennoste on oma retsensiooni (Sirp 13. III) mu raamatule „Punased I“ koostanud otsekui dissertatsiooni oponeeringuna, kuhu hulganisti autorile suunatud küsimusi vahele lükitud ja võib-olla ka mõni etteheide teadlikult teravamaks ihutud, et komisjon kaitsmisel magama ei jääks ning autori diskussioonivõime ja austus vanemate kolleegide vastu kontrollitud…
    Jaak Valge
    6 minutit
  • Aukartustäratava haardega sotsioloogiaõpik

    Aukartustäratava haardega sotsioloogiaõpik

    Eestis jõuab sotsioloogia tavateadvusse peamiselt erakondade populaarsuse edetabelite kaudu. Kuigi meil on sotsioloogiaalast tõlkekirjandust, napib omakeelseid laiahaardelisi käsitlusi. Sotsioloogia klassikaliste autorite kohta ei ole välja antud sellist koguteost nagu filosoofide mõtteid tutvustav „20. sajandi mõttevoolud“. Nii võib vabalt juhtuda, et tõlgitud…
    Ero Liivik
    4 minutit

  • Avang

    See kevad tuli teisiti. Kui aastatagune Taavi Rõiva reformierakonna ja sotsiaaldemokraatide valitsuse koosseis mõjus värskendava kevadtuulena, siis nüüdseks on saabunud jahe, El Niño eelne kevad.
    Eestit tabas valitsuse koosseisu mitmekesisuse ja naisministrite osas ikaldus: kuuest sai kaks, sest erakonnad nimetasid valitsusse kolm korda vähem naisi. Reformierakond ja sotsiaaldemokraadid ei leidnud endas mehisust enam kui ühe naise ministriks nimetamiseks. Ning tundub tõesti, et enne saavad Saudi Araabia naised…
    2 minutit
Sirp