Toeta

Sotsiaalia

  • Neuroteadus on filosoofias oluline

    Filosoofiaprofessor Patricia S. Churchland: „Mulle sobib tõde, ükskõik milliseks see ka ei osutu.“

    Patricia Smith Churchland on andnud märkimisväärse panuse neurofilosoofiasse, moraalifilosoofiasse ja vaimufilosoofiasse. Koos abikaasa Paul Churchlandiga on nad tänapäeva tuntuimad eliminatiivmaterialistid.
    Raamatuid: „Neurofilosoofia. Vaim-aju ühendteaduse suunas“ („Neurophilosophy: Toward a Unified Science of the Mind-Brain“, 1986), „Ajuga. Neurofilosoofilised uurimused” („Brain-Wise: Studies in Neurophilosophy“, 2002), „Ajutrust. Mida ütleb neuroteadus meile moraali kohta?” („Braintrust: What Neuroscience…
    Bruno Mölder
    9 minutit

  • Liidame ära

    Tartu ülikooli rektor Volli Kalm on teinud liitumisettepaneku Eesti Keele Instituudile (EKI), Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudile (KBFI), Eesti Biokeskusele ja Tõraveres asuvale Tartu Observatooriumile.
    Kiire on. Rektori liitumiskirjas viidatakse võimalusele saada ASTRA programmi kaudu Euroopa regionaalarengu fondist liitujatele ette nähtud boonust, paariks aastaks miljon eurot ühinemisraha. Jah, kibekiire on, sest rahataotlemise tähtaeg on augusti lõpus.
    Tundub absurdne, et sellise kaaluga teadusasutuste liitmist tahetakse otsustada vaid mõne nädala…
    2 minutit
  • Magus mesi
    Pommerist pärit kunstniku Caspar David Friedrichi maal „Elu faasid“. 1835.
    Repro

    Magus mesi

    Northi huvitab aastakümnete ja -sadade vältel kujunenud ja muutunud mentaliteet ning eluviis.

    Kristjan Kaljusaar
    6 minutit

  • Kütuseaktsiisi tõus on teretulnud

    Kütuste aktsiisimäärade tõstmine kutsus Eestis esile tugeva ja laialdase pahameele. Ent kui süüvida autotranspordi maksustamise ja laiemalt riigi rahanduse printsiipidesse, siis on Eestis autonduse vähese maksustamise taustal tegu väga õige otsusega. Kui suur aktsiisitõus täpsemalt võiks olla, selle üle võib väidelda, aga ainuüksi tarbijahinnaindeks on kasvanud ajavahemikul, kui kütuseaktsiis on püsinud üle viie aasta muutumatuna, tervelt 15%, alandades selle jagu praeguse aktsiisi reaalset suurust.1
    Transpordi maksustamise põhialuseks…
    Raivo Soosaar
    5 minutit

  • Vaade 1995. aastale ühiselamu aknast

    Kui üldiselt möödus 1995. aasta Eestis ilma põrutavate sündmusteta, siis minu isiklikus elus oli aasta ülimalt pöördeline: algas tudengipõli, kolisin Tallinnast Tartusse, vanematekodust ühiselamusse. Kõik see oli ülimalt vahva ning meenutada oleks paljutki. Et mitte nostalgilisse heietamisse uppuda, püstitan tagantjärele tarkust appi võttes järgmise üldistava teesi: toona kestis tudengielus lõbus, kohati anarhiline üleminekuaeg, kus akadeemilist vabadust oli vististi rohkem kui kunagi varem või hiljem.
    Kuna üldise õppekorralduse…
    Leo Luks
    3 minutit

  • Kolm T-d

    Me tahame ikka pidada Eestit innovatsioonikeskuseks (Skype, e-valimised ja kõik need muud edulood). Ukraina kriisi alguses kerkis see teema veelgi pragmaatilisemalt esile: milline peaks Eesti olema, et liitlased tahaksid seda kaitsta ja vaenlastel puuduks soov rünnata, et Eesti oleks iseseisva ja mõjutamatuna väärtuslik. Otsiti viisi, kuidas Eesti võiks olla nagu Isaac Asimovi Asum.
    Üheks selliseks visiooniks on Eesti kui atraktiivne meditsiini­turismi sihtmaa. Põhja-Eesti regionaalhaigla juhatuse liige Sven…
    1 minut

  • Lyotard ja meie

    Järgnevalt kõne alla võetav raamat on järjekordne sündmus prantsuse kaasaegse mõtlemise tõlkeprotsessis, mis on vaikselt toimunud juba paarkümmend aastat, kuid on viimase viie aasta jooksul kulgenud plahvatuslikult. Kui libistada pilk üle ilmunud tõlkeraamatute nimistu, siis pole kahtlust, et prantsuse mõtlemine (mitte üksnes kitsalt filosoofia) ületab kvantitatiivses mõttes kõik teised voolud, sh samuti järjepidevalt ilmunud angloameerika analüütilise filosoofia. Eriti suure kiirenduse on prantsuse vaimuvarale andnud viimastel aastatel…
    Leo Luks
    8 minutit
  • Talupojast saab kultuurne inimene
    Lapsed valmistumas tulevaseks paarisuhteks Skurupi tantsukoolis 1912. aastal.
    Repro raamatust

    Talupojast saab kultuurne inimene

    Möödunud sajandi kodanlik keskklass rootsi kultuuri kujundajana

    Kristiina Savin
    5 minutit

  • Kust tulevad Eesti juristid

    Kui hästi on Eesti õigusteadlased pärast baltisakslaste ja Vene võimu lahkumist hakkama saanud?

    Eesti õigusteaduse ja õigushariduse ajalugu on paljuski katkestuste ajalugu. Vaevalt jõudis üks akadeemiliste juristide põlvkond midagi üles ehitada, kui uus riigivõim või ühiskondlik-poliitiline formatsioon tehtu osaliselt minema pühkis ja uues meeles ning enamasti ka keeles oma arusaama õigusteadusest ja -haridusest teostama hakkas. Oleme olnud piiririigiks ja päris oma riigi puudumisel…
    Lauri Mälksoo
    6 minutit

  • Raminagrobis mäletab VI

    Sirp põleb
    Nüüd siis, kiisu, on need kõige hirmsamad mälestused kirja pandud, läheme aga jälle tagasi turvalisse minevikku. Kõik hull on seal nii või teisiti möödas ja tagantjärele on kõik nii ohutu-ohutu. Muudkui mäleta ja kirjuta.
    Näiteks tulekahjud. Kogu Sirbi minevik ju suisa põleb. Kui palju on neid toimetusi, mis kolm korda põlenud? Aga Sirp on. Ja alati on lehetoimetus pandud põlema. Ei mingeid elektri- või lahtise…
    3 minutit
Sirp