Toeta

Sotsiaalia

  • Kuidas mitte olla hirmunud koloniaaljäänuk?

    Quentin Peel: „Kõige vaenulikumad on valijad immigrantide vastu paigus, kus immigrante on kõige vähem nähtud.“

    Läinud nädalal esines Tallinnas avatud ühiskonna foorumil Suurbritannia rahvusvaheliste suhete mõttekoja Chatham House’i liige, ajalehe Financial Times kauaaegne korrespondent Quentin Peel.
    Kas praegugi kehtib tähelepanek, et kriisid vaid tugevdavad Euroopa Liitu?
    Quentin Peel: Meie praegused kriisid on lahenduseta ja seetõttu ei näi EL praegu tugevana. Arvan siiski, et…
    Ahto Lobjakas
    8 minutit
  • Maailm globaalset Minotaurost orjamas
    Yanis Varoufakis kõnelemas 2013. aasta õõnestusfestivalil, peamiselt erinevate vasakaktivistide ülesastumistega sisustatud traditsioonilisel maiüritusel Zagrebis.
    Wikipedia

    Maailm globaalset Minotaurost orjamas

    Võimalik, et Kreeka endine rahandusminister Yanis Varoufakis on praeguse aja kõige tuntum kreeklane, kui antiiksed mõtlejad kõrvale jätta. Lühidaks jäänud ametiaja tõttu ei maksa ministriks olemist üle tähtsustada. Tema kuulsus on tulnud peaasjalikult väga avatud suhtest meediaga. Oma varasemas elus tegutses…
    Ero Liivik
    4 minutit

  • Süvenev süvenematus

    Erakooliseaduse muutmise eelnõu

    Viimase aja kärarikaste sündmuste taustal on esile kerkinud ebamugav tendents: väga suuri poliitilisi ja ühiskondlikke otsuseid langetatakse pindmiste muljete põhjal, andmeid põhjalikumalt analüüsimata ja olukordade olemusesse süvenemata. Sarnase lähenemise poolest paistab silma ka erakooliseaduse § 22.2 muutmise eelnõu,1 mis puudutab nii eraüldhariduskoole, Waldorfi koole kui ka kristlikke koole. Eelnõuga soovitakse lõpetada erakoolide toetamine tegevustoetuse kaudu, mida on makstud kohalike omavalitsusüksuste eelarvest 2011.…
    Birk Rohelend
    6 minutit

  • Tagasi alguses

    „Oligarhid, vennapojapoliitika ja endeemiline korruptsioon on endiselt osa paljude nende riikide igapäevast; ajakirjandusvabadus väheneb ning samal ajal on kasvav natsionalism ja populistlikud poliitilised liikumised süvendanud vastuseisu immigrantidele,“ nendib New York Times artiklis pealkirjaga „Idabloki vastuseis põgenikele näitab Euroopa kultuurilist ja poliitilist lõhet“ (12. IX).
    Kas me tunneme selles kirjelduses ära Eesti?
    „Kuna teated burkade silmamisest Balti riikides puuduvad, mõjub plaan need keelustada ülemäärasena – nagu keelaks Antarktikas alasti päevitamise,“ ironiseerib…
    2 minutit
  • Eesti paigake nõukogude praktikas ja lääne teoorias
    Ametlikust põlustamisest hoolimata oli NLis hipi olla märksa lihtsam kui 1990ndatel.
    Internet

    Eesti paigake nõukogude praktikas ja lääne teoorias

    24. kuni 31. juulini toimus Tallinna ülikooli juures värske ajaloodoktori Uku Lemberi juhtimisel suvekool „Hilissotsialism (1956–1985): unustatud aastad pärast stalinismi ja enne perestroika’t“. Hilissotsialismi (late socialism) all peetakse silmas Nõukogude Liidu ja selle satelliitriikide ühiskonnakorra seisundit nimetatud ajavahemikul. Viimasel kümnel aastal on…
    Johanna Ross
    7 minutit
  • Rahvus, kooselu ja vaikus
    Eesti NSV ühiskondliku situatsiooni moodustasid kaks paralleelset, kuid pesiti põimunud eesti ja vene kultuurimaailma. Osa struktuure olid paralleelsed (nt keele­põhine koolisüsteem, ajakirjandus ja osa töökohti), kuid teised struktuurid ja igapäevaelu sügavalt läbipõimunud (nt töö­suhted ja sotsiaalsed kogemused).
    RIA Novosti / Wikipedia

    Rahvus, kooselu ja vaikus

    Eesti-vene pered Nõukogude Eestis

    Uku Lember
    7 minutit
  • Esimene maailmasõda kui unustatud sõda
    Prantsuse sõjaväelaste hauad Douaumontʼis, kuhu on maetud 130 000 Esimeses maailmasõjas hukkunud tundmatu sõduri säilmed.
    2 × Wikipedia

    Esimene maailmasõda kui unustatud sõda

    Pisut enam kui sajand tagasi alanud ning neli sündmusterohket aastat väldanud Esimene maailmasõda tõi kaasa muutused, mida ei saa maailma ajaloo kulgu vaadates alahinnata. Sõja käigus langesid impeeriumid, kerkisid esile rahvusriigid ning toimus märgatav areng sõjapidamises, teaduses ja ühiskonnakorralduses. Esimese maailmasõjaga…
    Liisi Esse
    7 minutit
  • Sõnumeid unustatud sõjast
    Esimese maailmasõja päevil Tartumaal.

    Sõnumeid unustatud sõjast

    Ilmasõja epistolaarse pärandi uurimine on aidanud kahtluse alla seada laialt levinud arusaama, nagu oleks eurooplasi haaranud sõjavaimustus.

    Linda Kaljundi
    7 minutit
  • ,

    Naiskunstnikud mehelikkuse koodi murdjatena

    Õed Meid tõid juba I maailmasõja ajal sõjatemaatikasse värskeid tuuli.

    Eesti kunstiruumis ei ole just palju neid perekondi, kust oleks tulnud I maailmasõja ja sellele järgnenud Eesti vabadussõja ajal meie kultuuri kolm kunstnikku, rääkimata siis naiskunstnikest. Tegemist on viimastel aastatel mitmeti esil olnud õdede Meidega (end Mey): Kristine (ka Mark, 1895–1969), Lydia (ka Starkopf, 1896–1965) ja Natalie (1900–1975). *
    Õdedest tuntakse eelkõige kahte nooremat, kuigi nende…
    Kai Stahl
    3 minutit

  • Igal pool on Aafrika

    Tartu ülikooli avaaktusel pidas üli­õpilas­esinduse esimees Martin Noorkõiv kõne, mis puudutas paljusid. Pagulasteemalist debatti kommenteerides sedastas ta, et lõhestunud Eesti suurim väljakutse on oma ideelt väga lihtne: üksteisega rääkida.
    Rääkida tahetakse, oi, kuidas tahetakse. Selle soovi ühe väljendusvahendina on pagulasteemalisse debatti lisandunud uus meedium: autod. Eesti teedel sõidab praegu teadaolevalt üle 400 auto, mis kannavad kleebist Eesti maakaardi valge kontuuri ja sõnumiga „Siin ei ole Aafrika“. Kleebiseid…
    1 minut
Sirp