Humanitaarteadused ja kunstid on seoses Gunnar Oki ametliku aruandega, või õigupoolest nende valdkondade puudumisega sealt, avalikkuses õnneks jutuks tulnud. On tõsi, et humanitaarteaduste ja kunstide põli Eestis on kehv. Kehv muidugi seepärast, et humanitaaria ei allu turuloogikale, aga just seda loogikat on tahetud kõrghariduses ja teaduses haruldase järjekindlusega juurutada. Ka praeguse konjunktuuri olukorras oleks palju loota seda, et rahva ühise raha raiskamine lõputul humanitaaria turul kuulutataks…
Indrek Saar: „Iga järgmise ukse juures, mis me lahti teeme, eriti iga järgmise eelarve või riigireformi juures jääb küsimus, kas ma suudan oma valdkonna positsioone kaitsta.“
Hea tava kohaselt antakse uuele valitsusele sada kriitikavaba päeva. Praeguse, ka kõhklusliiduks nimetatud koalitsiooni ja selle koosseisu püsimine polnud aga sotside siseheitluse tõttu sugugi selge. Nüüd on uus erakonna esimees valitud, korrektiivid valitsuskoosseisus tehtud ja…
Mõneti üllatav on, et Venemaa neobellum kattub täpsemal analüüsimisel suuresti püha sõja ehk ususõja põhimõtetega, sest niisuguse sõja kõige olulisem eripära on sõjapidamise religioonistamine. Süüria kunstniku Said Tahsine 1954. aasta maal „Saladin ja Guy de Lusignan pärast Hattini lahingut 1187. aastal“.
Venemaa puhul on religioossus varjatud postmodernistliku retoorika taha. Nagu bolševike valitsemise ajal oli ideoloogia kaetud modernistliku retoorikaga.
Brežnevi ajal oli sadu tuhandeid teisitimõtlejaid, kes kitsukeses köögis viinapudeli taga väljendasid sõprade ringis oma kriitikat võimude suhtes. Neist vaid mõnikümmend julges avalikult välja astuda.
Moskvas üllitati käimasoleva aasta juulis põhjalik uurimus dissidentluse ajaloost Venemaal. Raamatu „Teie ja meie vabaduse eest! Dissidentlik liikumine Venemaal“ on koostanud Rennes’i ülikooli Venemaa ja Nõukogude uuringute professor Cécile Vaissié ja selle…
Oli lühike periood, kui kunagiste dissidentide üle avalikult ei irvitatud. Nüüd oleks ajaratast nagu 30 aastat tagasi keeratud ning Mart Kadastiku vaim ei levi üksnes Postimehe toimetuses, vaid kogu peavoolumeedias.
„On olemas totter mäng, mida ameeriklased nimetavad vene ruletiks. Panna revolvrisse ainult üks kuuliga padrun. Lasta trumlil keerelda juhuslikku asendisse. Panna toru ots endale vastu pead ja vajutada päästikule. Tõenäosus on kõrge, et midagi halba…
Riigieelarveralli on alanud ja ühes sellega peibutab taas võimalus osa saada poliitiliselt jaotatavast katuserahakatlast.
Eelturundus oma soovide võimendamiseks on alanud, näiteks Eesti Rahvusringhääling kuulutab häälekalt, et vajab lisaks 650 000 eurot Rio de Janeiro olümpiamängude ja jalgpalli Euroopa meistrivõistluste finaalturniiri ülekandmiseks järgmisel aastal. Või muidu! Tõmbame programme koomale, jätame ära saateid. ERRi ülesanded ja eelarve on kindlasti eraldi analüüsi väärt, kuid seda laadi nõudmisel on väljapressimise maik man.
Loodetavasti uitmõtete valda…
Pagulased on kummaline jututeema. Umbes samasugune kummaline, kui kunagi, mitte nii palju aega tagasi, oli Ukraina teema. Tol ajal sain ma palju teada oma venelastest tuttavate kohta, nüüd vist on aeg teha järeldusi mõne eestlasest tuttava suhtes. Saan aru kõikidest ekrelaste (mitte parteilises mõttes) muredest seoses eesti rahva uhtumise ohuga pagulaste vägevates voogudes, kuid siiski. On asju, mis juhtuvad paratamatult. Mitmekesisus kas või nahavärvi mõttes on…
Harvardi ülikooli avaliku poliitika professori Robert D. Putnami raamat „Meie lapsed: ameerika unistuse kriis“ („Our Kids: the American Dream in Crisis“) on justkui järjeks tema varasemale, USAs bestselleriks saanud teosele „Üksi keeglisaalis” (2000, ee 2008). Mõlemad viitavad häirivatele, ühiskonna arengut takistavatele tendentsidele ning lähenevad probleemile eri külgedest, on kõikehaaravad ning samal ajal lihtsad ja loogilised nii ülesehituselt, käsitluselt kui ka stiililt. Raamat on selgelt struktureeritud, iga…
Herder uuris nii seda, millistel alustel moodustuvad ja arenevad keeled ja kultuurid, kui ka seda, kuidas tänapäeva inimesel on võimalik mõista erinevaid kultuuriavaldusi ning võõraid kultuure tervikuna.
Hiljuti toimus Tartus rahvusvaheline ja interdistsiplinaarne sümpoosion „Kontinent Herder: empaatia, sümpaatia ja antipaatia poeesias ja poliitikas“.1 Sümpoosioni pealkirjas sisalduv võrdlus kontinendiga osutab Herderi mastaapsusele ning mõõtmatusele mõtlejana – luteri pastor ja teoloog, ajaloo-, keele-,…
Antropoloog William Westerman: kui viia inimesed omavahel kokku ja võimaldada neil oma kultuure ja kombeid jagada, siis muudab see kõiki inimlikumaks.
7.– 9. oktoobrini toimus Viljandis rahvusvaheline noorte folkloristide konverents teemal „Kontaktide ja konfliktide folkloor“, mille olid korraldanud TÜ eesti ja võrdleva rahvaluule osakond ning TÜ Viljandi kultuuriakadeemia rahvusliku käsitöö osakond koostöös Tartu Nefa rühma ja Leedu kirjanduse ja folkloori instituudiga. Järjekorras viiendast foorumist…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
Mõneti üllatav on, et Venemaa neobellum kattub täpsemal analüüsimisel suuresti püha sõja ehk ususõja põhimõtetega, sest niisuguse sõja kõige olulisem eripära on sõjapidamise religioonistamine. Süüria kunstniku Said Tahsine 1954. aasta maal „Saladin ja Guy de Lusignan pärast Hattini lahingut 1187. aastal“.Wikipedia
