-
Euroopa pagulaste ja väljarännanute nõukogu peasekretär Michael Diedring: inimesed ei ole kastid, mille üle Euroopa hajutamine on logistikute pärusmaa.
Oktoobrikuus ületas Vahemere rohkem inimesi kui 2014. aasta jooksul kokku. Kokku lepitud 160 000 pagulasest on Kreekast ja Itaaliast teistesse Euroopa riikidesse ümber asustatud alla 200. Kas Euroopa Komisjoni pakutud plaan vastab kriisi ulatusele?
Michael Diedring: Elame pretsedenditul ajastul, mil oma kodudest on pidanud…
-
Pariislaste õudustele reageerisime kaastundega, aga Sharm el Sheikist koju lennanud venelaste hukkumise puhul asendus šokk millegi muuga.
Hiljutine verevalamine Pariisis tekitas ülitugeva vapustuse, mille kirjeldamiseks on raske leida sobivaid sõnu. Ootamatu tõdemus, et inimelu on habras ja pöördumatult lõplik, külvab paljudes õudu ning hirmu, viha ja raevu.
Ängistav meeleseisund pärast Pariisi tragöödiat paneb mõtlema ka teistele sõjakoledustele, konfliktidele ja vägivallale laiemalt. Peale tulevikumure meenuvad omaenda traagilised kaotused.…
-
„Sallivus (eriomaste nähtuste vastastikune austamine) pole lahendus: äärmusislamistil on võimatu taluda meie jumalat teotavaid pilte ja hoolimatut huumorit, mida meie peame osaks oma vabadusest, ning lääne liberaal ei suuda jällegi taluda paljusid islamikultuuri avaldusi,“ kirjutas sel nädalal Slavoj Žižek („In These Times“).
Tahaks ju väga loota, et ta eksib . . . .
Hirmunud inimene on aldis ründama ja see on mõistetav, aga just hirmude maandamisel on vähemalt Eesti avalikkus, nii poliitikud,…
-
Kirjaniku- ja kunstnikupalgast rääkijad on avaldanud imestust, et palgasaajate ring on laienenud „abi-, kõrval- ja metategevuste“ teostajatele, kelleks on tõlkijad, kuraatorid, kriitikud ja kunstiteadlased. Lisan siia nimekirja nüri järjekindlusega: kirjandusteadlased ka. Samuti on väitega, et nende isikute majandamisviis erineb kirjanike ja kunstnike tegevusalade spetsiifikast, antud mõista, et neile ei ole seda palka küll vaja. Jaa, kirjanike liidu esimeeski kinnitab, et „on üpriski tõenäoline, et vähemasti esimestel…
-
Mõnes mõttes ei saa eesti filosoofia käekäigu üle just kurta: peale Leo Luksi „Nihilismi ja kirjanduse“ näeb peatselt ilmavalgust ka Margus Oti „Vägi“. Iga eestikeelse humanitaarteadusliku monograafia ilmumine on omamoodi suursündmus – see ju hoiabki meie (mõtlemise) keele elujõulise, värske ja paindlikuna. Kui me ei taha, et meie keel muutuks ühel päeval pelgalt matside suhtluskeeleks akadeemiliste asutuste hämarates ja umbsetes koridorides, peaks teadusbürokraatia emakeelsete humanitaarteaduslike tekstide…
-
Linnar Priimägi! Lugesin viimasest Sirbist (13. XI) Teie arvustust Roland Barthes’i raamatu „La Chambre claire“ tõlkele – õigemini siis muljetust teose enda kohta, kuna tõlget, nagu Te kirjutate, ei ole Te lugenud hirmust sattuda „poolharitlaste hämarasse seltskonda“ (annate mõista, et haritud inimene oleks tõlke pealkirjaks pannud „Helekamber“). Ei maksa olla nii peps. Tahan Teile kinnitada, et eestikeelse väljaandega on tehtud palju tööd ja tulemus peaks olema…
-
Riigikogus algas arutelu eelnõu 107 OE ehk „Riigikogu probleemkomisjoni moodustamine soolise võrdõiguslikkuse probleemide läbitöötamiseks” üle. Vaevalt et parlamendikomisjon probleeme lahendab või vähendab, kuid juba esimene arutelu tõestas, et sellist komisjoni on hädasti vaja, kui juba riigikoguski leidub saadikuid, kes soolise võrdõiguslikkuse probleemi teisejärguliseks peavad, pisendavad või lausa eitavad ning kohati naeruvääristada püüavad. Mõned pillutud pärlid: „See väga ümar ja lõputu teema, nagu jänese laul“, „Selge see,…
-
Viimasel ajal on Eesti ühiskonda järgemööda lõhestanud mitu ideoloogilist konflikti. Eelmisel aastal lahknesid arvamused teravalt kooseluseaduse osas, tänavu aga suhtumises teistest maailmajagudest Euroopasse saabuvatesse pagulastesse. Paljud inimesed on pidanud üllatuma ning mõned lausa häbi tundma, et nende kaasmaalaste seas on järsku esile kerkinud suur hulk rassiste.
Kultuurisotsioloog Ann Swidler kirjutab raamatus „Kultuur ja sotsiaalne käitumine“, et rahulikul ja stabiilsel ajal on kultuur tihedalt integreeritud igapäevategevusega, moodustades n-ö…
-
Kunstniku- ja kirjanikupalk on ad hoc plaaster, mitte süsteemne lahendus.
Teate ju küll seda anekdooti, mida muu hulgas meiegi kohta räägitud (jah, teie, kuuevarbalised). Toas istub kolm eestlast. Heliseb uksekell. Tunni möödudes ütleb esimene eestlane: „Uksekell vist helises . . . .“ Läheb veel tund ja teine lausub: „Peaks vist ukse avama. . . .“ Kulub veel üks tund ja kolmas eestlane teeb sõna teoks ja avab ukse, mille taga seisab…
-
Bruno Kreisky Forumi feminismikonverentsi ajendas veendumus, et Ida-Euroopa naiste sotsialismijärgsest ühiskogemusest on liiga vähe räägitud.
„Kas te teate, mida Arendt ütleb soorollide kohta?“ küsis Krassimira Daskalova.
„Ma ei tea,“ ütles Ulrike Lunacek. „Ma ei ole nii palju Arendtit lugenud.“
„Kas ta selle kohta üldse midagi . . . .“ alustasin ma.
„Null!“ hüüatas Daskalova ja näitas sõrmedega nulli. „Mitte midagi! Arendt ei räägi soorollidest üldse. Totalitarism on soopime.“
„Kas siis…
