Toeta

Sotsiaalia

  • „Oih, püksi tuli!“

    Eelmises Sirbis kultuurieelarvet analüüsides tuli nentida, et kõigist valdkondadest monopoolseim on film, kus lausa 88% eelarvest on Eesti Filmi Instituudi käsutada; tõdeda, et sellise käepikenduspoliitika ülisuur osakaal filmi rahastamisel on teiste valdkondadega võrreldes erakordne, ning järeldada: „Ilmselt vajab põhjalikumat analüüsi, kuivõrd mõistlik oleks teistel valdkondadel käepikenduspoliitika üle võtta: ühelt poolt näitab rahastamisotsuste delegeerimine valitsusvälisele organisatsioonile usaldust ja usku valdkonna isereguleerimisvõimesse ning selle suuremat sõltumatust poliitilistest tõmbetuultest,…
    2 minutit

  • Kelle kontrolli all on lapsed, selle kontrolli all on tulevik

    Toomas Paul: „Rahvasterändamine pole uus fenomen, vaid elusolendite endastmõistetav ümberpaiknemine. Kui Euroopas sündis inimesi liiga palju, valgus suur hulk iirlasi ja teisi Põhja-Ameerikasse.“

    Naiivseks on osutunud vaikne lootus, et tark Euroopa üleilmastumise probleemid meiegi eest üldjoontes lahendab. Kölnis juhtunu kõneleb vähemasti sellest, et Willkommenskultur’i eestvedajad ei olnud araabia maailmas levinud probleemsete nähtustega kursis ja olid pagulaste vastuvõtuks halvasti valmis. Ent Eestis muutub…
    Valle-Sten Maiste
    9 minutit
  • Kas pagulased või immigrandid?
    Süüria põgenikud Türgi piiril pahameelt avaldamas.
    Umit Bektas/Reuters/Scanpix

    Kas pagulased või immigrandid?

    Tagasivaade Euroopa pagulaskriisidele

    Theodora Dragostinova
    9 minutit
  • Dialoogitusest
    Andres Tolts. Hokimängijad suvel. Segatehnika, assamblaaž, 1993.
    Eesti Kunstimuuseum

    Dialoogitusest

    (*) Minu valitud teema kõlab pessimistlikult: tahan mõelda dialoogituse põhjuste üle. Miks on vahel nii raske jõuda dialoogini? Alljärgnevalt väidan, et kultuuride ja kogukondade dialoogituse põhjust tuleb otsida kultuuriliste kujutelmade sfäärist. Kahe inimese dialoog ei ole võimalik, sest suhtlussituatsioonis osalevad alati…
    Epp Annus
    9 minutit

  • Presidendi pärandiaasta

    Esmamulje loeb, öeldakse. Pimekohtingul vastab see kohe kindlasti tõele. Mitu aastat ametis olnud avaliku elu tegelased jäävad aga ajalukku kardetavasti eelkõige oma ametiaja viimaste tegudega.
    Umbkaudu tosin kuud on jäänud aega presidendina nii Toomas Hendrik Ilvesel kui ka Barack Obamal: Eesti saab uue riigipea oktoobris, Ameerika Ühendriigid järgmise aasta jaanuaris.
    Traditsiooniline aastalõputervitus ei jätnud kahtlust, et presidendiamet on end Ilvesele ammendanud. Õnneks on tal muid põhjusi rõõmustamiseks, nagu…
    1 minut
  • Institutsioon, institutsioon, sind vaid loon, sind vaid loon

    Institutsioon, institutsioon, sind vaid loon, sind vaid loon

    Kunstniku- ja kirjanikupalk on õigustatult palju tähelepanu saanud, sest senist korda muutvaid algatusi ei tule kultuuriministeeriumi haldusalas just sageli ette. 2016. aasta läheb aga ajalukku veel teisegi katseprojektiga – väliskapitaliga Eestis toodetavate filmide maksutagastusega (esimesel aastal on selleks eraldatud pool miljonit eurot;…
    Ott Karulin
    6 minutit

  • Ta ilmub siiski!

    Ühe käsikirja odüsseia

    Räägin teile ühe teadusartikli ilmumise loo. Teadagi vihuvad tänapäeval kõik akadeemilistel töökohtadel püsijad artikleid kirjutada ja need, kes ei vihu, on peagi viimseni lahti lastud. Avaldamise täistuuridel töötavatele teadlastele pole mu heietus kuigivõrd põnev, küllap on paljudega midagi sarnast juhtunud. Kuid laiem kultuurihuviline publik ehk ei adu, milliseid pingutusi avaldamise nimel teha tuleb. Enamasti jõuab kultuuriajakirjandusse üksnes üldine avaldamise punktisüsteemi kirumine,…
    Leo Luks
    7 minutit

  • Riigieelarve naistele ja meestele

    Riigieelarve põhjalikumaks sooliseks analüüsiks on aeg küps siis, kui on üle mindud tegevuspõhisele eelarvestamisele.

    Sheila Quinn kirjutab oma 2011. aastal esimest korda eesti keeles ilmunud sootundliku eelarvestamise käsiraamatus „Riigieelarve naistele ja meestele. Vajaduspõhine eelarvestamine avalikus sektoris“, et naiste ja meeste vajadusi ja huve arvestava eelarvestamise keskmes on küsimus, kuidas mõjutavad eelarve-eraldised naiste ja meeste positsiooni ühiskonnas.* Näiteks kas tee-ehitusele mõeldud vahendite kasvust…
    Mari-Liis Sepper
    4 minutit
  • Esimesed katsejänesed
    Indrek Koff ja Maarja Kangro.
    2 x Piia Ruber

    Esimesed katsejänesed

    Kirjaniku- ja kunstnikupalgaga on võetud suund valdkonnakeskselt indiviidipõhisele rahastamisele.

    Reet Varblane
    12 minutit

  • Vinduv eelarve ja sisutu valitsemine

    Praegune valitsuskoalitsioon sarnaselt eelmisega ei tegele riigi kindlas suunas juhtimisega, vaid teostab lühiajalisi projekte ja projektikesi. Nimetades analüüsideks paari arvuga manipuleerimist korraldatakse eri valdkondade reforme, evalvatsioone ja revisjone. Kompetentsuse puudujääk üha kasvab. Nii pole imestada, et meie riik sai 2016. aastaks vinduva eelarve. Eelarve tulude kujunemist mõjutasid valdavalt mullu kevadel ühekorraga (nn kobarseadusena) vastu võetud maksumuudatused. Neil puudus sisukam majanduspoliitiline või maksuteoreetiline tagapõhi ja muudatused ei…
    Jüri Saar
    4 minutit
Sirp