Arvamusfestivalil käis kümme tuhat inimest – see on suur arv, kuigi festivali meelelahutuslikumaks muutumise kohta oli pisut ka leebet kriitikat kuulda: esimest aastat iseloomustanud ettekannete asemel pakuti nüüd üha rohkem vestlusringe, esitlusi ja show’d.
See ei kahanda kuidagi arvamusfestivali väärtust väitlusareenina, mis toob ühte kohta kokku eri vaadetega inimesed, kes omavahel sõbralikult ja sallivalt mõtteid vahetades vedurina ühiskondlikku debatti veavad. Tundub, et hoolimata infotehnoloogiajastu rohketest kommunikatsioonivõimalustest või…
Sekularisatsioon kuulub küsimuste hulka, mille lõplik lahendus jääb praegusel põlvkonnal nägemata. Küll tundus juba XX aastasajal, et lõpptulemuse ühesuses pole põhjust kahelda. Õpetlased läänes tõdesid, et üürikesile taassünnipuhanguile vaatamata iseloomustab usundeil rajaneva maailmapildi esindajaid pidev kaitseseisund, Ida-Euroopas aga ei pidanud NSV Liidu kompartei peasekretär paljuks kuulutada, et näitab isiklikult „viimast pappi“. Praegusel Venemaal meenutatakse seda hooplemist alatasa ja mõistagi pilklikult. Statistika järgi olevat Venemaa elanikkond valdavalt…
David Hume’i (1711–1776) peetakse üheks kõige sädelevamaks valgustusajastu vaimuks, kelle kirjutistes ühinevad eruditsioon ja mõtteselgus kujundlikkuse ja irooniaga. Tegu on laiahaardelise õpetlasega, kelle huvid ulatuvad ajaloost, religiooniloost ja filosoofiast poliitika ja majandusteaduseni. Eesti lugejale on ta seni olnud tuttav peamiselt Igor Narski nõukogude filosoofia vaimus kirjutatud monograafia „David Hume“ (e.k 1978) ning Anthony Quintoni lühiülevaate „Hume“ (e.k 2000) kaudu. Ilmunud on üksikuid Hume’i tööde katkeid, „Traktaadi…
Oleme minetanud uhkuse oma väike-olemise ja ainulaadsuse üle.
Mäletan veel aega, kui Eestis hakati taas tasahilju rääkima iseseisvusest. Mäletan, kuidas kihutasime venna Moskvitšiga osa saama Balti ketist ja meie 150 km/h sõitnud autode kolonnist kihutasid teised veel mööda. Keegi ei tahtnud seda hetke maha magada, kõik tahtsid kinnitada, et „meie maa on meie kätes”. Ja kes ka kohale ei jõudnud, sai sest tundest ikka osa –…
Halbu uudiseid oodates on koalitsiooni karikakramängu saatel – avame, ei ava koalitsioonilepet – põhjust rääkida headest.
Ses Sirbis on juttu, et juba septembris kuulutatakse esimest korda välja Eesti Kirjanike Liidu asutatud Edvin ja Lembe Hiedeli nimeline toimetajaauhind. Kui toimetajatöö jääb sageli nähtamatuks, selle olemusse ongi sisse kodeeritud nähtamatuks jäämine, siis diametraalselt vastupidises rollis on kriitik, kelle ütlemised on avalikud. Siingi on põhjust häid uudiseid oodata, sest parim eesti keeles…
EKI ülesanne on tagada, et eesti keeles saaks mõtelda ja kirjutada kõigist tänapäeval olulistest asjadest.
Eesti teaduskorralduses on lähiajal midagi toimumas. See on ajanud keset suve ärevile ka Eesti Keele Instituudi (EKI), nagu meediaski mitu korda kirjutatud.1 Lühidalt öeldes: näib, et õhus aimduvate radikaalsete reformide käigus ootab muude hulgas EKItki ees kas ühendamine või amputeerimine.
EKI on kõigi reformitavate teadus- ja arendusasutuste seas…
Teistele paljastatud olemise mudel, mille viljelejaks on eksistentsialist ja fenomenoloog Jean-Paul Sartre, seletab emotsiooni kui reaktsiooni sellele, et ollakse võõra teadvuse objektiks. Seda õpetust jagas Alfred Hitchcock Kim Novakile ka „Vertigo“ võtetel.
Sotsiaalne tunnetus, tähelepanu, teadvus, emotsioonid, taju, mälu, ajataju, vaimne põhjuslikkus, keele roll mõtlemisel on kesksed nii filosoofias kui ka psühholoogias.
Demokraatia väljatoomine mõiste politiseeritud kontekstist eeldab kommunikatiivset pööret institutsioonides, sealhulgas rahvusringhäälingus.
Infotehnoloogilised vahendid on meie elu revolutsiooniliselt muutnud. Elame justkui pidevas pöördeajastus ja meid sunnitakse ümber mõtestama kogu kommunikatsiooniruumi – keelt, kultuuri, suhteid teistega, aga ka ajakirjandust ja selle rolli ühiskonnas. Analüüs on näidanud, et pigem on põhjust rääkida evolutsioonist, uute võimaluste lisandumisest varem teisiti organiseeritud tegelikkusse, kui et revolutsioonilistest, kõik pea…
Saksa uue laine üks võtmeisikuid Wim Wenders lausub oma dokumentaalfilmi „Linnade ja riiete märkmik“ („Aufzeichnungen zu Kleidern und Städten“, 1987) avamonoloogis: „Identiteet – juba see sõna ajab mulle judinad peale. See heliseb tasakaalust, mugavusest ja rahulolust. Identiteet, mis see on?“ Sellele küsimusele on Wenders vastust otsinud maailma eri paigust ning toonud seeläbi kinoekraanile hulgaliselt filme, mille seast leiab nii teri kui…
Ukrainlane oma purustatud kodus. Esmaspäeval, 10. augustil puhkes Donetski oblastis Golmovski külas Ukraina relvajõudude ja venemeelsete separatistide vahel tulevahetus, mis ähvardas nüüdseks 16 kuud kestnud sõjategevuse uuele tasemele eskaleerida.
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.