Maarja Vaino kirjeldab oma artiklis (PM 31. VII 2016) praegust Euroopat kui parasiitidest vaevatud organismi: „kõrvaline sissetungija“ on „enesealalhoiuinstinkti peremeesorganismis välja lülitanud“, selle „lagundava alge“ tulemusel on ohustatud „Euroopa identsus iseendaga“ – võimalus traditsioone „just samasugustena säilitada“. Ohustajaks ja kõrvaliseks sissetungijaks on Vaino väitel moslemikultuur. Näitena Euroopa traditsioonidest toob ta piibli kümme käsku (need on küll olemas ka nii juutidel kui moslemitel). Näiteid…
Kuidas on võimalik öelda, et kellegi looming pole poliitiline akt, kui see on ometigi avalik? Millal muutub poliitiline kunst aktivismiks? Kas iga arvamusavaldus on aktivism? Millal saab avalikus ruumis oma seisukohta väljendavast kodanikust aktivist ja millal mässaja? Kas valimised on aktsioon või demonstratsioon?
Aina polariseeruvamas ühiskonnas jääb sageli mulje, et kuuldakse vaid neid, kes karjuvad. Kas ka kuulatakse? Miks üldse peab kuulama, kui juba on kuuldud? Miks…
Keystone’i naftajuhtme taastamine, emissioonipiirangute lõpetamine, Pariisi kliimaleppest taganemine, söetööstuse laiendamine vähendaksid kiiresti inimkonna ja kõige muu eluvõimalusi planeedil.
Teele Pehk: „Eraomandist räägitakse meil palju, kuid ühised huvid on defineerimata. Meil on eraruum ja avalik ruum, kuid ühine ruum on läbi mõtlemata.“
Tööstusajastu loogika muutis radikaalselt oma mõjusfääri jäänud rahvaste elu. Selge see, et lähtuvalt tarbijate ja sobiva tööjõu leidumisest oli tootmist kasumlik linnadesse koondada. Kuid XX sajandil ei piirdunud vastavate arengute jätkumine enam ainult linnastumissurve plahvatusliku kasvuga, vaid omandas globaalsed mõõtmed. Transpordi odavus võimaldas viia tooret odavama tööjõuga ning madalamate keskkonna- ja energiakuludega riikidesse, et valmiskaubad taas üle ilma laiali vedada. Selle tulemusena on täna niisuguseidki kaupu,…
Kui angloameerika politsei seadis huviorbiiti kogukonna vajadused, siis Mandri-Euroopa politseikultuuri keskmes olid riigi huvid.
Sirbi 15. VII avang „Politseisõda“ keskendus ühele hirmsale konfliktile – riigi konfliktile oma elanikega. Läbi lillede, kuid arusaadavalt küsiti: mis põhjustab raskete tagajärgedega politseivägivalda ja ebaadekvaatset käitumist? Viidatud absoluutarvud on üsna hirmuäratavad. Vähemalt näiliselt tundub, et tegemist on politsei ja teatud ühiskonnagruppide (USAs näiteks mustanahalised) vahelise konfliktiga. Rahvusvaheline press vahendab päris tihti…
Jörg Heiser: „Kui inimene mõtleb asjad läbi, jõuab ta arusaamani, kuivõrd oluline on solidaarsus teiste gruppidega, kes moodustavad kokkuvõttes ahela, millest koosneb ühiskonna enamik.“
Kunstikriitik Jörg Heiser pidas mais avaliku loengu „Topeltelud: kunst ja popmuusika“ ning lõpetas sellega KKEKi ja EKA kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituudi koostöös korraldatud loenguseeria. Jörg Heiser on Londonis publitseeritava rahvusvahelise kunstiajakirja frieze toimetaja ning Saksa, Austria…
Ka Eestis on usaldamatus poliitiliste institutsioonide suhtes tugev ning pead on tõstmas kodanikuliikumine.
Võime vaid oletada, kui suure poliitilise maavärina Briti referendumi ootamatu tulemus Euroopa võimuladvikus põhjustas. Vapustuse epitsenter võib veelgi laieneda, kui USA presidendiks saab ekstsentriline republikaan Donald Trump. Kõigi nende arengute üheks silmatorkavaks tagajärjeks on pessimismi süvenemine demokraatia väljavaadete suhtes. Ajakirjanduses ilmuvad üha uued apokalüptilisest ajastuvaimust kantud kirjutised, milles maalitakse pilte, justkui oleksime…
Semiootik Chris Arning on võtnud olümpiamängude avapeo olemuse kokku kolme mõistega: pehme võim, ideoloogia ja sümbolitega manipuleerimine. Ühelt poolt võib temaga nõustuda, kuid teisalt tuleb vastu küsida: aga miks ka mitte? Eks see kolme ja poole tunnine etendus olegi ju korraldava riigi ja rahva ajaloo väljapanek miljarditele silmapaaridele, kes osava pinget kruttiva meediatöö tulemusena hinge kinni hoides televiisori ees istuvad ja ootavad seda erilist hetke, millega…
Ametlike lahenduste venima jäämise tõttu on elanikud asunud ise probleeme lahendama.
Rio de Janeiro on vastuolude linn. Legendaarsed rannad ja ikoonilised mäed vahelduvad jõukate ja vaeste linnaosadega, planeeritud linnaruum isetekkeliste asumite, favela’dega.1 Favela seostub brasiillastel sageli vaesuse ning millegi negatiivse ja ohtlikuga, mille puhul ruum tuleb allutada korrale. Kohati nähakse favela’t ka illegaalsena ning seeläbi ajutisena, mille võib (ja peabki) „korraliku“ linnaruumi loomise nimel…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
Greenpeace’i aktivistid mullu Madridis meeleavaldusel täielikku taastuvenergiale üleminemist nõudmas.Wikipedia
Teele Pehk on Tallinna merele avamise võtnud oma südameasjaks.Tiit Blaat / Ekspress Meedia / Scanpix