Toeta

Sotsiaalia

  • Kultuuripresident

    Aina hoogustuvas presidendirallis on sageli arutatud ka presidendi rolli üle ja seda just vaatenurgast, kas tal midagi peale esindusfunktsiooni täitmise üldse teha on. Põhiseaduses on siiski loetletud üksjagu õigusi ja nii sõltub presidendi mõjukus ennekõike seda ametit täitvast isikust.
    Veel enne presidendivalimisi peaks aga teatavaks saama Eesti Kultuurkapitali järgmise juhataja nimi. Seaduse järgi on kulka juhataja administratiivjuht, kes peab lähtuvalt nõukogu juhistest heaperemehelikult kulka varadel silma peal hoidma…
    1 minut

  • Saada venelaseks või eestlaseks

    Hando Runnel pühendab Hindrik Prantsu kogumiku koostajana oma järelsõnas hulga ruumi sellele, et Prants pole Eesti lugejale kuigi tuntud nimi. Nii tundmatu ei tohiks ta ometi ka enam olla: 2010. aastal ilmus Eesti Päevalehe „Eesti mälu“ sarjas uustrükina Prantsu elulooraamat „Minu elukäik“ (1937) ning 2008. aastal Loomingu Raamatukogu numbrina Eesti-Soome suhetele pühendatud „Soome sild“ (1919).
    Hindrik Prantsu (1858–1932) võiks vist nimetada maa soolaks. Prants oli pärit Kagu-Eestist Vastseliina kihelkonnast talupoja perest. Kuna pere…
    Kristiina Tiideberg
    3 minutit

  • Lutsukommide keelamine

    ehk Pildikesi araabia maailmast

    Araabia kevade tormilised sündmused on jätnud oma jälje ka kirjandusse ja luulesse. Revolutsioonide läbipõrumisega on aga lootus vabale ühiskonnale asendunud paljude araablaste silmis hoopis uute ahelatega. Luhtunud katsetest ehitada õiglasem riik kirjutabki egiptuse naiskirjanik Basma Abdel Aziz (sünd 1976) „Järjekorras“, mis ilmus araabia keeles juba 2013. aastal, mil võim riigis liikus taas kindlalt sõjaväe kätte. Egiptuses ongi 2011. aastast peale tehtud täisring: oleme näinud autokraatiast lahtimurdmist,…
    Peeter Raudsik
    3 minutit

  • Tundmatu 1905. aasta

    1905. aasta revolutsionääridel puuduvad vaimsed pärijaid, kelle vähegi pikemaajalises tegevuses omaaegsed ideaalid settida ja areneda oleksid võinud.

    Eesti lähiajaloo oluliste verstapostide seas on 1905. aasta revolutsioon kindlasti üks kõige raskemini hõlmatavaid, edestades selles mõttes vahest isegi 1917. aasta märtsist 1918. aasta märtsini aset leidnud keerulisi sündmusi. Põhjusi on mitmeid, üks olulisemaid arvatavasti see, et 1905. aasta revolutsionääridel puuduvad vaimsed pärijaid, kelle vähegi pikemaajalises tegevuses omaaegsed ideaalid…
    Mart Kuldkepp
    7 minutit
  • Ärgates sündimise lugu
    Rahvuse müüti Mart Laar kahtluse alla ei sea, ent esitab siiski väljakutseid rahvuslikku liikumist puudutavatele müütidele, väites muu hulgas, et talude päriseksostmist ei saa vaadata rahvusliku meelsuse avaldumisvormina. Pildil Carl Robert Jakobsoni 1874. aastal ostetud Kurgja talu.
    Vikipeedia

    Ärgates sündimise lugu

    Rahvuse sünni ja riigi sünni suhe on palju keerulisem, kui Mart Laar möödaminnes välja on pakkunud.

    Karsten Brüggemann
    9 minutit
  • Mis on rahvusülene ajalugu?
    Kaljo Põllu. Rukkilill. Valmiskujund, paber, 1968.
    Eesti Kunstimuuseum.

    Mis on rahvusülene ajalugu?

    Intervjuu Karsten Brüggemanni ja Ulrike Plathiga, Saksa päritolu ajaloolastega, kes töötavad juba pikemat aega Eestis.

    Linda Kaljundi
    13 minutit

  • „Parasiidid“ ja „identsus iseendaga“

    ehk Pluralismist kui Euroopa alusväärtusest

    Maarja Vaino kirjeldab oma artiklis (PM 31. VII 2016) praegust Euroopat kui parasiitidest vaevatud organismi: „kõrvaline sissetungija“ on „enesealalhoiu­instinkti peremeesorganismis välja lülitanud“, selle „lagundava alge“ tulemusel on ohustatud „Euroopa identsus iseendaga“ – võimalus traditsioone „just samasugustena säilitada“. Ohustajaks ja kõrvaliseks sissetungijaks on Vaino väitel moslemikultuur. Näitena Euroopa traditsioonidest toob ta piibli kümme käsku (need on küll olemas ka nii juutidel kui moslemitel). Näiteid…
    Mikko Lagerspetz
    3 minutit

  • Miks kuulda?

    Kuidas on võimalik öelda, et kellegi looming pole poliitiline akt, kui see on ometigi avalik? Millal muutub poliitiline kunst aktivismiks? Kas iga arvamusavaldus on aktivism? Millal saab avalikus ruumis oma seisukohta väljendavast kodanikust aktivist ja millal mässaja? Kas valimised on aktsioon või demonstratsioon?
    Aina polariseeruvamas ühiskonnas jääb sageli mulje, et kuuldakse vaid neid, kes karjuvad. Kas ka kuulatakse? Miks üldse peab kuulama, kui juba on kuuldud? Miks…
    1 minut
  • Kliimakatastroof nimega Trump
    Greenpeace’i aktivistid mullu Madridis meeleavaldusel täielikku taastuvenergiale üleminemist nõudmas.
    Wikipedia

    Kliimakatastroof nimega Trump

    Keystone’i naftajuhtme taastamine, emissioonipiirangute lõpetamine, Pariisi kliimaleppest taganemine, söetööstuse laiendamine vähendaksid kiiresti inimkonna ja kõige muu eluvõimalusi planeedil.

    Kaarel Tarand
    5 minutit
  • Heast linnast ei pea nädalavahetuseks maale sõitma
    Teele Pehk on Tallinna merele avamise võtnud oma südameasjaks.
    Tiit Blaat / Ekspress Meedia / Scanpix

    Heast linnast ei pea nädalavahetuseks maale sõitma

    Teele Pehk: „Eraomandist räägitakse meil palju, kuid ühised huvid on defineerimata. Meil on eraruum ja avalik ruum, kuid ühine ruum on läbi mõtlemata.“

    Merle Karro-Kalberg
    10 minutit
Sirp