Sotsiaalia Archives - Page 176 of 629

Sotsiaalia

Õnn luua eliiti

Vähemalt näiliselt on kogu presidendi valimise protsess parteide tagatoast avalikkuse ette toodud.
Kulub veel viisteist aastat, enne kui Eesti vabariigi presidendiks saavad kandideerida needki, kes sündinud juba taastatud iseseisvusega Eestis. Ealise alampiiri – 40 eluaastat – seab presidendikandidaadile põhiseadus ja ju on nii õige, sest lisaks vähestele päevapoliitilistele ülesannetele on presidendi roll suuresti rahustaja, südametunnistusele koputaja, selgitaja oma ja selleks vajalikud oskused – kaalutlev meel, julgus kritiseerida…

Ott Karulin

26. VIII 2016

6 minutit
Presidendikandidaadid järjekordsel debatil, sedakorda arvamusfestivalil Paides.
Johan-Paul Hion

Sotsiaalia

Presidendikandidaadi elitaarsed visioonid

Kas Siim Kallas on tõesti ainsana võimeline korraldama Eesti riigi käekäiku oludes, kus Trump juhib USAd, Putin Venemaad ja Erdoğan Türgit?

Jüri Saar

26. VIII 2016

8 minutit
President Toomas Hendrik Ilves Lennart Meri konverentsil.
Mihkel Maripuu / Postimees / Scanpix Baltics

Sotsiaalia

Puhtad pihud

Opositsioonist ülesõitmine algas kohe, kui peaministriks sai Mart Laar ja presidendiks Lennart Meri. JOKK-skeemid pärinevad tollest ajast.

Mati Hint

26. VIII 2016

5 minutit
Kodanike Euroopa ala arutelud tõlgiti eesti viipekeelde.
Kärt Vajakas

Sotsiaalia

Arvamuste mitmekesisuse festival

Ikka on neid, kes on arvamusfestivali avatuse suhtes skeptilised ja väidavad, justkui oleks arvajad alati needsamad ja arvamused juba ette teada. Arvamusfestival olevat eliidi kogunemiskoht, kus kinnitatakse juba ammu valmis mõtteid ning sisulise mõttevahetuse ja arutelu võimalust ei teki. Kes siis…

Evelin Tamm

26. VIII 2016

5 minutit
Sotsiaalia

Kultuuripresident

Aina hoogustuvas presidendirallis on sageli arutatud ka presidendi rolli üle ja seda just vaatenurgast, kas tal midagi peale esindusfunktsiooni täitmise üldse teha on. Põhiseaduses on siiski loetletud üksjagu õigusi ja nii sõltub presidendi mõjukus ennekõike seda ametit täitvast isikust.
Veel enne presidendivalimisi peaks aga teatavaks saama Eesti Kultuurkapitali järgmise juhataja nimi. Seaduse järgi on kulka juhataja administratiivjuht, kes peab lähtuvalt nõukogu juhistest heaperemehelikult kulka varadel silma peal hoidma…

19. VIII 2016

1 minut
Sotsiaalia

Saada venelaseks või eestlaseks

Hando Runnel pühendab Hindrik Prantsu kogumiku koostajana oma järelsõnas hulga ruumi sellele, et Prants pole Eesti lugejale kuigi tuntud nimi. Nii tundmatu ei tohiks ta ometi ka enam olla: 2010. aastal ilmus Eesti Päevalehe „Eesti mälu“ sarjas uustrükina Prantsu elulooraamat „Minu elukäik“ (1937) ning 2008. aastal Loomingu Raamatukogu numbrina Eesti-Soome suhetele pühendatud „Soome sild“ (1919).
Hindrik Prantsu (1858–1932) võiks vist nimetada maa soolaks. Prants oli pärit Kagu-Eestist Vastseliina kihelkonnast talupoja perest. Kuna pere…

Kristiina Tiideberg

19. VIII 2016

3 minutit
Sotsiaalia

Lutsukommide keelamine

ehk Pildikesi araabia maailmast
Araabia kevade tormilised sündmused on jätnud oma jälje ka kirjandusse ja luulesse. Revolutsioonide läbipõrumisega on aga lootus vabale ühiskonnale asendunud paljude araablaste silmis hoopis uute ahelatega. Luhtunud katsetest ehitada õiglasem riik kirjutabki egiptuse naiskirjanik Basma Abdel Aziz (sünd 1976) „Järjekorras“, mis ilmus araabia keeles juba 2013. aastal, mil võim riigis liikus taas kindlalt sõjaväe kätte. Egiptuses ongi 2011. aastast peale tehtud täisring: oleme näinud autokraatiast lahtimurdmist,…

Peeter Raudsik

19. VIII 2016

3 minutit
Sotsiaalia

Tundmatu 1905. aasta

1905. aasta revolutsionääridel puuduvad vaimsed pärijaid, kelle vähegi pikemaajalises tegevuses omaaegsed ideaalid settida ja areneda oleksid võinud.
Eesti lähiajaloo oluliste verstapostide seas on 1905. aasta revolutsioon kindlasti üks kõige raskemini hõlmatavaid, edestades selles mõttes vahest isegi 1917. aasta märtsist 1918. aasta märtsini aset leidnud keerulisi sündmusi. Põhjusi on mitmeid, üks olulisemaid arvatavasti see, et 1905. aasta revolutsionääridel puuduvad vaimsed pärijaid, kelle vähegi pikemaajalises tegevuses omaaegsed ideaalid…

Mart Kuldkepp

19. VIII 2016

7 minutit
Rahvuse müüti Mart Laar kahtluse alla ei sea, ent esitab siiski väljakutseid rahvuslikku liikumist puudutavatele müütidele, väites muu hulgas, et talude päriseksostmist ei saa vaadata rahvusliku meelsuse avaldumisvormina. Pildil Carl Robert Jakobsoni 1874. aastal ostetud Kurgja talu.
Vikipeedia

Sotsiaalia

Ärgates sündimise lugu

Rahvuse sünni ja riigi sünni suhe on palju keerulisem, kui Mart Laar möödaminnes välja on pakkunud.

Karsten Brüggemann

19. VIII 2016

9 minutit
Kaljo Põllu. Rukkilill. Valmiskujund, paber, 1968.
Eesti Kunstimuuseum.

Sotsiaalia

Mis on rahvusülene ajalugu?

Intervjuu Karsten Brüggemanni ja Ulrike Plathiga, Saksa päritolu ajaloolastega, kes töötavad juba pikemat aega Eestis.

Linda Kaljundi

19. VIII 2016

13 minutit