Sotsiaalia
-
Punk oli Dick Hebdige’i sõnul näide nn kineetilisest subkultuurist, mis ei seo ennast kindlate väärtustega, vaid ühendab eri elemente brikolaaži põhimõttel, lubades end sellisena võrrelda dadaismi ja sürrealismiga.Karolina KapinusEbapüha keeldumine
Punk nõudis oma põlvkonnale vahepeal reedetud ja kaduma läinud muusikat tagasi. Rokkmuusikalt tuli ära võtta erilisuse, üleoleku aura: „mitte kellelgi ei ole õigust olla staar“.
11 minutit -
Punk on eelkõige elurõõm, mitte niivõrd viha. Kui ei lasta elust rõõmu tunda, siis see tekitab loomulikult viha. Siis punkarid seda ka väljendavad; väljendasid 1987. aastal ja väljendavad ka nüüd.Väino MeresmaaPunk läheb eest ära
Punki ei tasu üle politiseerida. See ei olnud 1980ndatel eesmärgipärane liikumine vaba riigi loomiseks, vaid eelkõige vabadus iseeneses, kandudes tollal võimsalt ühiskonda.
5 minutit -
Materdatud kaltsakatest perestroika-aja kangelasteks
Kui läänes punkarite keskmine iga aastatega tõusis, siis Eestis oli punk nõukogude ajal teismeliste mäss, keskkooliõpilaste spontaanne protest „arenenud sotsialismi“ surutise ja umbsuse vastu.
10 minutit -
24. veebruari hommik Toompeal 2018. aastal.Piia RuberPikk tee kodanikurahvusluseni
Iga ühiskond vajab mingit ideoloogilist sideainet, mis teda koos hoiaks, ühist keelt ja jagatud väärtusi.
5 minutit -
Alates 2018/2019. õppeaastast Eesti ühte tugevamasse kooli, Gustav Adolfi gümnaasiumi esimestesse klassidesse enam katseid ei toimu.Wikimedia CommonsVõimaluse aken poliitikamuudatusteks
Võistluslik trügimine selekteerivate koolide uste taga ja koolide vabadus riisuda koor on sotsiaalselt kahjulike tagajärgedega.
7 minutit -
Francis Fukuyama näitab, et moodsal poliitilisel elukorraldusel on kolm alust: õigusriikluse põhimõte, võimekas riik ja oma kodanike ees vastutav valitsus. Tugev riiklus arenes ajalooliselt välja Hiinas, kuid liialt võimekas riik võib pikemas perspektiivis hoopis ühiskonna arengule pidurdavalt mõjuda, sest selle kõrval ei ole enam ruumi ei õigusriikluse põhimõtetele ega demokraatlikele institutsioonidele. Pildil väitleb Fukuyama Stanfordi ülikoolis T. H. Ilvesega.Stanford Center on Democracy, Development, and the Rule of Law (CDDRL)Lääne tsivilisatsiooni esiletõus kui igavene mõistatus
Kui saaks ajas tagasi rännata ja külastada 1018. aastal Lääne-Euroopat, tekiks meil samasugune mulje, nagu näeksime mõnda sise-Aafrika arenguriiki praegu: ei toimivat õiguskorda ega efektiivselt talitavat riigiaparaati, tegelik võim on rikkurite ja jõumeeste käes ning mingeid võimalusi majanduslikuks ja intellektuaalseks progressiks…9 minutit
