Toeta

Sotsiaalia

  • Nähtav ja nähtamatu kultuur
    Jorma Sarv: „Seni kuni näeme kultuuri rahvusvahelistumist vaid kultuuriküsimusena ega suuda seda integreerida ettevõtluse ja diplomaatia huvisfääri, tammume paigal.“
    Erki Pärnaku / Õhtuleht / Scanpix

    Nähtav ja nähtamatu kultuur

    Jorma Sarv: „Kümme aastat tagasi valitsenud ootus, et ettevõtetele baasoskuste pakkumise järel on järgmine samm kohe nende selline kasv, et nad saavad rahaliselt iseseisvaks, pole kinnitust saanud.“

    Ott Karulin
    5 minutit
  • Hüvasti, postkommunistlik Eesti!
    Edgar Savisaar ja Andrus Ansip suutsid tüüpiliste postkommunistlike poliitikutena Eesti poliitilist arengut pea kümme aastat paigal hoida ning pidasid veel viimase siirdeühiskonnale iseloomuliku identiteedipoliitilise titaanide heitluse.
    Ove Maidla/Postimees/Scanpix

    Hüvasti, postkommunistlik Eesti!

    Tänapäeva Eesti ühiskond on siirdeaja omast veelgi kirjum eluilmade kollaaž, kus polariseerunud identiteedid üksteisest üha kaugenevad.

    Tõnis Saarts
    6 minutit
  • Pärandikirju VII – Pärandiaasta on lõppenud, pärand elab
    Vaimne pärand on alati elanud ja elab oma elu, hoolimata sellest, kui palju pööratakse talle rahalist või moraalset tähelepanu. Pildil XII noorte tantsupeo ärajäänud kontsert Vabaduse väljakul.
    Robin Roots / Õhtuleht / Scanpix

    Pärandikirju VII – Pärandiaasta on lõppenud, pärand elab

    Kultuuripärandi aastal on küsitud ning otsitud vastuseid, mis või millised siis ikkagi on kombed, traditsioonid, usk, omakultuur, muusika, sõna- ja kujutav kunst . . . . ehk kõik see, mille ette üldjuhul käib või – sõltuvalt olukorrast – tahame ilmtingimata panna sõna „Eesti/eesti“. Küsimus(te)le vastamiseks…
    Marju Kõivupuu
    3 minutit

  • Mõistatuslik Jochmann

    Mees, kelle kinnisideeks oli läbipaistva, mõjusa ning mõistetava avaliku keelekasutuse areng

    Carl Gustav Jochmann (9. II 1789 Pärnu – 24. VII 1830 Naumburg) on üks mõistatuslikumaid Eesti baltisaksa kännust võrsunud kirjamehi: temast pole säilinud ühtegi portreed ja kõik oma teosed avaldas ta eluajal anonüümselt. Niisiis – ei nime ega pilti. On ainult metallist urn tema tuhastatud südamega (Cor Iochmannii), mis seisab samba peal Riia toomkiriku ristikäigus. Jochmanni…
    Jaan Undusk
    4 minutit

  • Carl Gustav Jochmann – isiksus ja ilmavaade

    Aastal 1789 Liivimaal Pärnu linnas sündinud ja Riias mõned aastad advokaadina tegutsenud Carl Gustav Jochmann sai kultuurifilosoofi ja kaasajakriitilise autorina tunnustuse alles pärast oma surma 1830. aastal. 1836. aastal avaldas Heinrich Zschokke oma sõbra kolmeköitelisest kirjandusliku pärandi väljaandest esimese köite, mille pealkirjastas pisut liigpidulikuna kui „Pärnust pärit Carl Gustav Jochmanni reliikviad“.
    Esimese köite eessõnas kirjutab Zschokke: „Siiani on Jochmanni nimi olnud saksa lugejaskonnas vähe tuntud ja harva…
    Ulrich Kronauer
    5 minutit
  • Islami teema on ainult kattevari
    Karl-Siegbert Rehberg: „Äkitselt olid kõik tuttavad „sõidus“, kellelgi ei olnud enam aega. Kõige mõõt oli raha, varem oli raha asemel kehtinud võim. 1990ndate peamine nähtus oli kogukonna kadumine.“
    Erakogu

    Islami teema on ainult kattevari

    Karl-Siegbert Rehberg: „Patriootlikud Eurooplased Õhtumaa Islamiseerimise Vastu – kui ma neid sõnu esimest korda lugesin, mõtlesin, et need peavad olema inimesed, kes ei tea üldse, mida tähendab „õhtumaa“.“

    Laur Kaunissaare
    14 minutit

  • Üks roll

    Kraanad-ekskavaatorid kolm aastat tegid tööd
    suurehitus sai valmis ükspäev vastu ööd
    pidulikult avati Eesti-Soome toru
    silmapilkselt toru taga venis inimjoru.
    Nii laulis J.M.K.E juba 1980ndate teisel poolel. Kuigi nende 1996. aastal ilmunud album, kus seegi lugu peal, kandis pealkirja „Rumal nali“, võib praegu tõdeda, et pigem oli tegemist ettekuulutusega.
    Nimelt läksid sel nädalal müüki piletid rongile, mis hakkab sõitma Tallinna ja Helsingi vahele ehitatud veealuses tunnelis. Arvestades, kui palju eestlasi Soomes…
    Ott Karulin
    3 minutit
  • Vene keelest vene keelde
    Artemi Troitski sõnul on ETV+ soov võistelda sellega, mida pakuvad Venemaa populaarsed massiteabevahendid, mõttetu ning selle asemel tuleb pakkuda omaenda, kohalikele venelastele lähedast pilti. Eks näis, kuidas suudab seda rolli täita hiljuti ekraanile jõudnud seriaal „LasnaГорск“.
    Pressifoto

    Vene keelest vene keelde

    Miks peab pidevalt meelde tuletama, et propaganda on kurjast, ja kas Eesti venekeelsel meedial on kontseptsioon?

    Mihhail Trunin
    6 minutit

  • Post-sõnastik XLIV – depressiivne realism

    Ajad on sünged. Pessimistlikud vaated tulevikule ja kurjad kommentaarid päevakajalistes küsimustes teevad rahutuks ja nõutuks, aga näitavad ka üldiste meeleolude sügavamat tähendust. Süvenev arusaamine, et tegelikkus ja selle eri tüüpi kirjeldused ei klapi kokku, on tekitanud olukorra, kus „pettumusest on perverssel moel saanud kultuurinorm“.1
    Depressiivne realism on Ameerika psühholoogide Lauren Alloy ja Lyn Yvonne Abramsoni hüpotees, mille järgi oskavad depressiooni käes kannatavad inimesed hinnata realistlikumalt oma suutlikkust…
    Janek Kraavi
    5 minutit

  • Roosa müts – Ära ole nii salapärane, räägi veel!

    2018. aastal pole miski iseenesestmõistetav. Ei saa eeldada, et inimene, kes jagab Objektiivi linke, valib tingimata EKREt, ta võib vabalt hoopis rohelisi valida. Samamoodi võib juhtuda, et sotsiaalset ja majanduslikku stabiilsust hindav liberaalkonservatiiv, kelle loogiline valik on sotsid, valib hoopis EKRE, sest teda võluvad märksõnad „eestlus“ ja „metsa säilitamine“. Valija pea ja süda on parajas vastuolus, sest märksõnade taga on pime ala, mille sügavama tähenduse üle…
    Rebeka Põldsam
    3 minutit
Sirp