$menuu_nimi: Telli_menuu $submenu_hover: $submenu_direction: vertical
$menuu_nimi: Ulemine_menuu $submenu_hover: $submenu_direction: horizontal
$menuu_nimi: Ulemine_paremal $submenu_hover: $submenu_direction: horizontal

Kas XIX sajandi inimese vaimulaadi kannab tööstusrevolutsiooni progressiusk või kurikuulus romantiline spliin, mis taandub lõpuks skeptitsismiks ja künismiks?
Elutervet ja loodetavasti ka diskussiooni algatavat skepsist Eesti ajaloo müütide ja käibetõdede vastu leiab Andres Adamsoni raamatust omajagu.

Ursula Vent: Ajaloolaste huvi n-ö väikese inimese vastu tingib meie ajastu vaim, individualiseeruv ja fragmenteeruv ühiskond, kus ei usuta enam suurtesse eesmärkidesse, mille poole ühiselt liikuda.

Parteid võivad veel küll haududa noortelt tuleviku röövimise plaani, kuid on vaid aja küsimus, mil vanadele ja aegunutele valimistel üks väga süsihappegaasirohke koht kätte näidatakse.
Feministlik keskkonnateadlane Stacy Alaimo: „Transkorporeaalsus tähendab, et maailmas on inimene lahutamatult seotud materiaalsete ainete vooluga.“
„Posthumanitaaria“ viitab esmajoones nendele humanitaarteaduslikele suundumustele, kus püütakse ületada senist inimkeskset mõtteviisi.

Kriitiline posthumanism, on kasvanud välja keskkonnahumanitaaria, feministliku teooria ja loomade õiguste raames viljeldud filosoofilisest kriitikast valgustusliku humanismi aadressil.

Ühendkuningriigi poliitilise enesehävituse pikk protsess on küll kurb, kuid noorematel demokraatiatel on toimuvast mõndagi õppida.
Marek Tamm: „Üks humanitaarteadlase suuremaid väljakutseid on saada üle viimastel sajanditel juurdunud kultuuri ja looduse vastandamisest.“
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.