Toeta

Sotsiaalia

  • Tõde on üle hinnatud

    Kui võitlus on põhimõtteline, ei mahu sinna mõistagi ükski kompromiss, ent ilma kompromissideta on demokraatlik poliitika võimatu.

    Inimesi ei huvita tõde, vaid omakasu. Inimesed tahavad küll tõde teada, aga omakasu huvides on üllatavalt paljud valmis nahaalselt valetama. Kujutage ette ühismeedia sõdalast, kes levitab pidevalt mustanahaliste kohta rassistlikke artikleid ja meeme. Tema levitatud materjal on ilmselgelt vale. Selgitad talle tema eksitust, aga…
    Vahur Koorits
    5 minutit
  • Võitlus tähenduse pärast

    Võitlus tähenduse pärast

    Mida teha, kui tahame, et maailm oleks parem? Kuidas stereotüpiseerivad, ebaõiglaseid ja ühekülgseid representatsioone muuta?

    Johanna Ross
    6 minutit
  • Naerva televiisori ajastu, emotikonide aeg
    Televisiooni saatepäeval pole enam lõppu, sellest on saanud kommunikatsiooni lõputu voog. Pildil veel vanad head ajad, kus Urmas Ott koos Vitamiiniga laulab „diktor alustab, diktor lõpetab“. „Diktori valss“.
    Youtube

    Naerva televiisori ajastu, emotikonide aeg

    Heppi läbivaks teesiks on, et maailm ilmub meile tänapäeval mitte ainult meedia vahendusel, vaid ka meedia poolt rajatuna.

    Johannes Saar
    6 minutit

  • Ääremaad hülgame niikuinii!

    Uus rahvastikuprognoos sunnib alustama puhtalt lehelt ka regionaalpoliitikas.

    Eestlaste vältimatu väljasuremise asjatundjate ja muude pessimistide meelehärmiks avaldas statistikaamet enne jaani uue rahvastikuprognoosi aastani 2080. Põhistsenaariumi järgi elab Eestis 60 aasta pärast 1,2 miljonit inimest, aga mitte miljon või veel vähem. Muutused rahvastiku sündide-surmade ning sise- ja välisrände suundumustes olid ennustatavad. Eesti elanikud on küll olnud demograafiliselt maailma mõõdus üsna eesrindlikud, kuid mitte päris pioneerid. Muutused on…
    Kaarel Tarand
    5 minutit
  • Ääremaast äärmusmaiseks
    Maailma juhtiv eliit sai mingil hetkel aru, et maailma lihtsalt ei jätku kõigile selles elutsevatele olenditele. Mis ja kus on väljapääs? Tuleb maailmast hävitada viimnegi solidaarsusekübe ja põgeneda, põgeneda omaenese koju ning mitte kedagi enam uksest sisse lasta. Teie – kerige minema ja uppuge. Sellise käitumise suurepärasteks näideteks on loomulikult Donald Trump USAs ja Suurbritannia „iseseisvuse“ eest võitlejad. Pildil Trump lendamas Šveitsi Alpide kohal teel Davosi majandusfoorumile maailma ärieliidiga kohtuma.
    Wikimedia Commons

    Ääremaast äärmusmaiseks

    Bruno Latouri „Kuhu maanduda?“ on ökoloogiline manifest, mille abil püütakse leida sobivat maandumiskohta tänapäevases uues kliimarežiimis.

    Ott Puumeister
    8 minutit
  • Üks tee, kolm viita
    Greenpeace’i aktivistid 2015. aasta kliimamarsil Madridis täielikku taastuvenergiale üleminekut nõudmas.
    Wikimedia Commons

    Üks tee, kolm viita

    Tööstusrevolutsiooni järel pole ka suurimad sõjad tekitanud seisu, kus arenenud riikide majandus oleks üle kümne aastat järjest olnud summaarse kasvuta.

    Kaupo Vipp
    7 minutit

  • Eerik-Juhan Truuväli 7. III 1938 – 25. VI 2019

    Õiguskantsleri Kantselei annab sügava kurbusega teada, et 25. juunil lahkus meie seast iseseisvuse taastanud Eesti Vabariigi esimene õiguskantsler professor Eerik-Juhan Truuväli.
    Eerik-Juhan Truuväli sündis 7. märtsil 1938 Pärnus. Ta lõpetas 1957. aastal Viljandi 1. Keskkooli ja asus seejärel õppima Tartu Riikliku Ülikooli õigusteaduskonda. Pärast selle lõpetamist cum laude 1962. aastal töötas ta aastaid õppejõu ja teadlasena Tartu Riikliku Ülikooli riigi ja õiguse ajaloo kateedris ja ENSV Teaduste…
    1 minut

  • Iga väike tegu loeb

    Kõik Eesti elu parandavad mõtted on kuskil juba kirja pandud, need tuleb vaid üles leida.

    Kõik tartlased teavad, et puhkus taastab jõu, sest see on igaühele lugemiseks Ingli­silla peal selges ladina keeles kirja pandud. Tartus õppinud peaksid olema selle valgustava teadmise viinud ka muudesse asustatud punktidesse, sealhulgas allakäivad ääremaad. Et jaaninädalast paljudel algav puhkus raisku ei läheks, on hea enne starti välja uurida, mille…
    Kaarel Tarand
    5 minutit
  • Tõusude ja mõõnade tee – Eesti Ajakirjanike Liit 100
    Euroopa Ajakirjanike Föderatsiooni aastakoosolek peeti selle aasta maikuus Tallinnas. Fotol president Kersti Kaljulaid, Euroopa Ajakirjanike Föderatsiooni president Mogens Blicher Bjerregård ja Helle Tiikmaa.
    Dainius Radzevicius

    Tõusude ja mõõnade tee – Eesti Ajakirjanike Liit 100

    Sündinud üksikute unistusest ja missioonitundest, on liidust aegade jooksul läbi käinud enam kui kolm tuhat liiget, üle on elatud riigikordi ja väärtusskaalasid, püüeldud erinevate eesmärkide poole.

    Helle Tiikmaa
    5 minutit
  • „XIX sajandi vastus XXI sajandi küsimusele“
    Joep Leersen: „Mulle on saanud selgeks, et rahvuslus on halb asi! Ning seda isegi siis, kui võtta Franco, Mussolini, Hitler, Horthy jt tuntud diktaatorid pildilt välja. Peaaegu kõik ennast rahvuslikuna määratlenud riigid on lühikese aja jooksul muutunud autokraatlikuks ja antipluralistlikuks.“
    Helen Melesk / EKM

    „XIX sajandi vastus XXI sajandi küsimusele“

    Rahvusluse mitmekihiline minevik ja keeruline olevik. Intervjuu võrdleva kultuuriteadlase Joep Leersseniga

    Kristina Jõekalda, Linda Kaljundi
    14 minutit
Sirp