Toeta

Sotsiaalia

  • Riigi kultuuri aastapreemiad 2025

    Hans Christian Aavik – interpretatsiooniline tegevus
    Hans Christian Aavik on viiuldajana nõtke ja otsekui läbipaistva tooniga. Sirbis 24. V 2024 seisab: „Viimastel aastatel on olnud nii, et kuhu ka ei vaataks, igal pool figureerib viiuliga Hans Christian Aavik – ja täiesti õigusega, sest tema talent on erakordne nii laulva ja intelligentse viiulikäsitluse kui ka publikuga suhtlemise poolest [—]. Mõlemast on Sirbis ikka ja jälle kirjutatud.“ Samamoodi, ülitiheda kontserdikalendriga, on Hans…
    3 minutit

  • Eesti Kultuurkapitali preemiad 2025

    Eesti Kultuurkapitali elutööpreemiad 2025
    Ants Hein – arhitektuuri valdkonna elutööpreemia arhitektuuriajaloolasele ja Eesti mõisakultuuri uurijale.
    Jüri Hain, Jaan Krossi kirjandusauhind Ants Heinale. – Sirp 27. II 2015.
    Mihkel Mäesalu, Eesti keskaegsed mõisahooned ja väikelinnused. – Sirp 5. V 2017.
    Tiina Lokk – audiovisuaalse kunsti valdkonna elutööpreemia Eesti viimise eest filmifestivalide maailmakaardile.
    Annika A. Koppel, Taastatud kohtumine. – Sirp 30. VI 2023.
    Kaspar Viilup, „Pärijad“ Eesti moodi. – Sirp 13. II 2026.
    Rein Rannap…
    3 minutit

  • NATO abi pole automaatne, vaid poliitilise suva küsimus

    Milline on eetiline argument, mis teeb Eesti üldse selle vääriliseks, et USA kasutaks tema pärast tuumapommi?

    Mida on muutnud neli aastat sõda Ukrainas? Maailm ei muutu: plus ça change, nagu ütlevad prantslased. Venemaa-Ukraina sõda on kestnud kuu aega kauem kui viimane Venemaa-Saksamaa sõda. Kui sellega on midagi muutunud, siis päris alguses, ülejäänu on kulgenud tühja lootuse märgi all. Eestilt ja muult Ida-Euroopalt nõutakse lootustest loobumist. Nüüdseks…
    Ahto Lobjakas
    3 minutit

  • Euroopa rikkus tuleb konvertida julgeolekuks

    Ukraina toetus tuleb hoida järjepideva ja prognoositavana, sest parim julgeolekuinvesteering on agressori peatamine enne, kui ta jõuab meieni.

    Neli aastat sõda Ukrainas on võtnud külma sõja järgse illusiooni, et Euroopas suuri sõdu enam ei toimu. Rahu pole Euroopas enam vaikeväärtus, vaid midagi, mida peab teadlikult kaitsma. Neli aastat sõda on mind muutnud tähelepanelikumaks – nii uudiste, poliitikute sõnumite kui ka omaenda mõtlemise suhtes. Rakendan…
    Meelis Oidsalu
    2 minutit

  • Pole välistatud, et Putini režiim sõdibki lämbumiseni

    Venemaa peamine eesmärk Ukraina sõda alustades – tagasi võita kaduma läinud juhtpositsioon maailma julgeolekupoliitikas – on peaaegu kokku varisenud.

    Mida on muutnud neli aastat sõda Ukrainas? Sõda Ukrainas on sõda ka Eesti jaoks. Seega ka minu jaoks. Selle tulemusest sõltub Eesti julgeolek. Saksa riigi­teadlane Carlo Masala visandab raamatus „Kui Venemaa võidab“ hüpoteetilise stsenaariumi, mille kohaselt hõivavad Vene üksused juba 2028. aastal Narva ja Kärdla.…
    Ülo Mattheus
    2 minutit
  • Eestit ohustab arutelude taandumine vastandumiseks
    „Meie“ ja „nemad“ eristus kipub muutuma püsivaks poliitiliseks tööriistaks. Avalikus arutelus ei vaielda enam üksnes ideede ja lahenduste üle, vaid ka selle üle, kes üldse kuulub kõnelejate ringi.     
    Liis Treimann / Postimees / Scanpix

    Eestit ohustab arutelude taandumine vastandumiseks

    Julgeolekuolukord eeldab sidusust, kuid avalik suhtlus toimib Eestis äraspidiselt, konfliktid muutuvad kiiresti isiklikuks ja positsioonid kivistuvad.

    Arno Baltin,
    Maaris Raudsepp
    4 minutit
  • Need rohkem „teised“ „Inimmaailmas“. Poolt- ja vastulaused Margus Oti esseekogumikule
    Margus Otist on saanud üks kõige viljakamalt publitseerivaid ning mitmekülgsemaid Eesti filosoofe.     
    Piia Ruber

    Need rohkem „teised“ „Inimmaailmas“. Poolt- ja vastulaused Margus Oti esseekogumikule

    Viimastel aastatel on Margus Otist saanud üks kõige viljakamalt publitseerivaid ning mitmekülgsemaid Eesti filosoofe. Mullu ilmus Otil kaks ainuautorina kirjutatud ingliskeelset monograafiat, mis mõlemad seovad Hiina klassikalise mõtteloo tänapäevase filosoofiakeelega.1 Sel aastal üllitas ta lausa kolm, seekord eestikeelset raamatut. Esiteks ilmus…
    Liisi Keedus
    6 minutit
  • Kas me sellist maailmakorda tahamegi? USA Hiina vastu

    Kas me sellist maailmakorda tahamegi? USA Hiina vastu

    Sõjalise löögijõu koondamine Hiina ohtu silmas pidades on USA-le ja demokraatlikule maailmale ellujäämise küsimus.

    Märt Läänemets
    6 minutit

  • Turbulents Hiina relvajõududes ja selle mõju Taiwanile

    Kas kindrali tagandamiseni viis vastuhakk Xi võimule või Hiina relvajõududele 2027. aastaks seatud eesmärkide mittetäitmine?

    Hiinat on tabanud üle aastakümnete suurim poliitiline maavärin. Hiina Rahva­vabastusarmee (RVA) kõige kõrgemat kindralit, sõjalise keskkomisjoni asejuhti Zhang Youxiad süüdistatakse tuumasaladuste lekitamises USA-le. Ametlikult ei ole Zhangi veel tagandatud, kuid tavaliselt viib nii ränga süüdistuse esitamine ametikaotuse ja parteist väljaheitmiseni. Talle heidetakse ette „ränka distsipliini ja seaduse…
    Urmas Hõbepappel
    5 minutit

  • Vene-Ukraina sõja tegelikest juurpõhjustest

    Hiinal piisab paarist nupuvajutusest, et seiskuks Venemaa pangandus, katkeks liikluse reguleerimine suurlinnades ja riigi energiaga varustamine.

    Putin ja tema kambamehed on väsimatult osutanud Ukrainale kallaletungimise juurpõhjustele, mis peaksid olema sõja lõpetamiseks kõrvaldatud. Eelkõige on nad nimetanud NATO idasuunalist laienemist, mida on käsitletud eksistentsiaalse ohuna Venemaa julgeolekule. Just seda rõhutati ka enne sõja alustamist läänemaailmale esitatud ultimaatumis. Moskva kutsus selles läänt üles mõlemapoolselt kinnitama, et ei pea…
    Jüri Saar
    7 minutit
Sirp