Muusika
-
Tartu ülikooli kammerkoor 13. juunil oma plaadi ja raamatu esitlusel koos kõikide dirigentidega.Angelina PjatovskajaKoori sisse, minek!
Nõnda nagu TÜKKi võib pidada mõnegi koori muusikaliseks etaloniks, on ka „Koori sisse minek“ meeldiv eeskuju, kuidas seada kaante vahele organisatsiooni arengulugu.
4 minutit -
Eesti Kontserdi 80 aasta juubeligala kavas oli muu hulgas I osa Artur Lemba esimesest sümfooniast, mis kanti ette ka Estonia kontserdisaali avamisel 1913. aastal ning mida pole seni teadaolevalt enam Eestis esitatud. Teose esitas Eesti Riiklik Sümfooniaorkester Risto Joosti juhatusel.Gunnar Laak / Eesti KontsertEilne maailm ja tänapäev
Eufoorilisi aplause kohtas sel kuul palju ning seda isegi kaduvväikese kuulajaskonnaga üritustel, kus olid kohal vaid südameasjaarmastajad.
5 minutit -
Arvo Pärdi keskuses toimunud kontserdil tõi kammerkoor Head Ööd, Vend kuulajateni kaks Pärt Uusbergi esiettekannet, mis andsid kavale nii värvi kui ka raamistiku. Koori ja Uusbergi tänas kontserdi eest ka Arvo Pärt.Siim VahurVaikusest sündinud muusika
Pärt Uusbergi aegumatu kõlapilt loob turvalise keskkonna nii kuulajale kui ka esitajatele ning paneb mõlemad sisekaemuse ja vaikusega proovile.
4 minutit -
Olavi Kasemaa asutatud EMTA saksofoniklassi tähtpäevakontserdil astus üles saksofoni-orkester Toomas Vavilovi juhatusel. Fotol surub ta solisti Villu Veski (vasakul) kätt.Rasmus KooskoraSärisevad saksofonid
Professor Olavi Kasemaa kunagisele Tallinna Saksofonikvartetile on Eesti heliloojad kirjutanud üle 50 teose, millest väikest, kuid olulist osa mängitakse tänapäevani.
3 minutit -
Eriti Laimonas Salijuse (fotol) ja Irina Serotjuki soolokontsertidel oli tunda, kuidas saalitäis inimesi on pingeniitidega kokku köidetud ja vaikusest oodatakse keskendunult järgmist heli.Momir NovakovićSügisnädal klassikalise akordioniga
„Accordionfest“ mõjus festivalina terviklikult ja klaarilt. Ka festivali kujundus oli maitsekas ja väljapeetud, aga festivali näo kujundas ikkagi muusika.
6 minutit -
Festivali „Afekt“ lõppkontserdilt saadud elamus oli sedavõrd suur, et Enno Poppe teose „Hirn“ ehk „Aju“ ajal avastas nii mõnigi end tugevalt tooli käepidet pigistamas ning hingetõmbeid vahele jätmas. Esiplaanil helilooja-dirigent Enno Poppe, taustal ERSO.Kaupo KikkasAfektid ja konfetid
Oleks klišee väita, et tänavune „Afekt“ võttis sõnatuks, ent korraldajate nähtud vaev, eriti praegustes tingimustes, oli tõesti muljetavaldav ning vääris igati konfette.
5 minutit -
1980ndate vene postpungist ja synth-popist inspireeritud Valgevenest pärit bänd Molchat Doma sai alguse 2017. aastal ja on Eestis mänginud tervelt kolm korda. Bändi peamine lugude kirjutaja Roman Komogortsev on fotol paremal.Beatričė KrištolaitytėVaikivad Majad Euroopa tuuril
Paneelikad on tuttav vaatepilt nii Tallinnas kui ka Minskis. See postsovetliku taaga kõhedus peegeldub ka Molchat Doma muusikas ja sõnades.
3 minutit -
Vambola Kriguli kontserdi nimiloos, John Cage’i teoses „Child of Tree“ kõlasid kaktused, puu, puulehed ja muu.Birgit PüveLooduse ja muusika meisterlik ühendus
Kontsert kandis alltekstina hingestatud suhtumist kogu loodusesse, täpsemalt, puude maagilisusse.
5 minutit -
Kammerooperi „minn(i)e“ keskmes on lugu ameeriklasest misjonärist Wilhelmina Vautrinist ehk Minniest (Iris Oja, keskel), kes oli Nankingis 1937. aasta lõpus jaapanlaste korraldatud veresauna tunnistajaks. Tema kooli ruumides said kaitset ja lootust paljud tüdrukud ja noored naised.Martin KossesonAbstraktsetest häälikutest kõige tähenduslikumate küsimusteni
Vahel on nii, et väga hea muusika päästab keskpärase libreto, „minn(i)e“ puhul on kandev roll just nimelt tekstil, milleta muusikalisel osal oleks vähe öelda.
5 minutit -
Giovanni Albini mono-ooperi „1982“ ausaks nautimiseks oleks tulnud läbi töötada tema doktoritöö, kus ta on uurinud oma loomeprotsessi, tudeerida partituuri ning lõpuks minna ühes noodiga kontserdile. Küllap oli nooditeksti äraõppimine ja soovitud meelestatusega esitamine korralik katsumus. Bass Tambet Kikas hõljus tehniliste keerdkäikude kohal ning partituuri peidetud jõuproovidest ei andnud aimu ka pianist Kristi Kapten.Rene JakobsonAga mis see saladus siis ikkagi on?
Mono-ooperis „1982“ on helilooja matemaatiliste võtetega tuletanud ja töödelnud mitmesuguseid lääne muusikaloo kaanoni motiive.
6 minutit
