Muusika
-
Festivali „Afekt“ lõppkontserdilt saadud elamus oli sedavõrd suur, et Enno Poppe teose „Hirn“ ehk „Aju“ ajal avastas nii mõnigi end tugevalt tooli käepidet pigistamas ning hingetõmbeid vahele jätmas. Esiplaanil helilooja-dirigent Enno Poppe, taustal ERSO.Kaupo KikkasAfektid ja konfetid
Oleks klišee väita, et tänavune „Afekt“ võttis sõnatuks, ent korraldajate nähtud vaev, eriti praegustes tingimustes, oli tõesti muljetavaldav ning vääris igati konfette.
5 minutit -
1980ndate vene postpungist ja synth-popist inspireeritud Valgevenest pärit bänd Molchat Doma sai alguse 2017. aastal ja on Eestis mänginud tervelt kolm korda. Bändi peamine lugude kirjutaja Roman Komogortsev on fotol paremal.Beatričė KrištolaitytėVaikivad Majad Euroopa tuuril
Paneelikad on tuttav vaatepilt nii Tallinnas kui ka Minskis. See postsovetliku taaga kõhedus peegeldub ka Molchat Doma muusikas ja sõnades.
3 minutit -
Vambola Kriguli kontserdi nimiloos, John Cage’i teoses „Child of Tree“ kõlasid kaktused, puu, puulehed ja muu.Birgit PüveLooduse ja muusika meisterlik ühendus
Kontsert kandis alltekstina hingestatud suhtumist kogu loodusesse, täpsemalt, puude maagilisusse.
5 minutit -
Kammerooperi „minn(i)e“ keskmes on lugu ameeriklasest misjonärist Wilhelmina Vautrinist ehk Minniest (Iris Oja, keskel), kes oli Nankingis 1937. aasta lõpus jaapanlaste korraldatud veresauna tunnistajaks. Tema kooli ruumides said kaitset ja lootust paljud tüdrukud ja noored naised.Martin KossesonAbstraktsetest häälikutest kõige tähenduslikumate küsimusteni
Vahel on nii, et väga hea muusika päästab keskpärase libreto, „minn(i)e“ puhul on kandev roll just nimelt tekstil, milleta muusikalisel osal oleks vähe öelda.
5 minutit -
Giovanni Albini mono-ooperi „1982“ ausaks nautimiseks oleks tulnud läbi töötada tema doktoritöö, kus ta on uurinud oma loomeprotsessi, tudeerida partituuri ning lõpuks minna ühes noodiga kontserdile. Küllap oli nooditeksti äraõppimine ja soovitud meelestatusega esitamine korralik katsumus. Bass Tambet Kikas hõljus tehniliste keerdkäikude kohal ning partituuri peidetud jõuproovidest ei andnud aimu ka pianist Kristi Kapten.Rene JakobsonAga mis see saladus siis ikkagi on?
Mono-ooperis „1982“ on helilooja matemaatiliste võtetega tuletanud ja töödelnud mitmesuguseid lääne muusikaloo kaanoni motiive.
6 minutit -
VRVRA ehk Lotte Jürjendali energilises ja kaasahaaravas etteastes kõlas trance’ilikke elemente ning isegi hardcore’i. Tema hääle ebamaiselt kõrge kõla andis esitusele omamoodi futuristlikkust juurde.Maria AuaÜle(ndavad) heli(d)
Festival „Üle heli“ andis mõista, et peale ööklubide võiks olla paik, kus eksperimentaalset muusikat pakutakse tihedamini, kui seda nüüdisajal tehakse.
4 minutit -
Elavaloomuline Tiina Sofia-Liis Kose tugeva folgiliku aldihääle esituses oli peajagu üle koorilauljalikult hillitsetud Margusest (Kaur Terep).Maria Papunova„Libahunt on igaüks meist kordki elus“
NUKU koori „Libahunt“ on Kitzbergi ajatu loo nüüdisaegsemas vormis näitemänguline lavastus, mis tõuseb kujuneva koorietenduste žanri paremikku.
3 minutit -
Paneeldiskussioon. Ekraanil ülemises reas (vasakult paremale): prof Kevin C. Karnes, prof Robert C. Saler, prof Jeffers Engelhardt. Alumises reas (vasakult paremale): Chris May, prof Peter J. Schmelz. Laval (vasakult paremale): prof Toomas Siitan, prof Andreas Waczkat, Leopold Brauneiss, Tauri Tölpt, prof Peter C. Bouteneff.Arvo Pärdi keskusSõnu mõtestades ja mõtteid sõnastades
Püüdes jõuda Pärdi loomingu essentsini, tuumani, mis konstitueerib selle olemuse, tuleb astuda välja muusikateoreetilisest diskursusest ning pöörduda religiooni ja filosoofia poole.
5 minutit
