Muusika
-
Els Roode 23. VII 1934 – 22. IV 2022
Meie seast on lahkunud õpetaja ja särav eeskuju, hea sõber ja kolleeg, eesti kromaatilise kandle koolkonna rajaja ja paljude kandlemängijate „ema“ Els Roode.
Els Roode sündis ja alustas kooliteed Tallinnas. Kõigepealt mängis ta klaverit, ent juhuse tahtel astus ta peagi vastavatud kandleklassi Tallinna Lastemuusikakoolis, kus teda õpetas Eesti esimene kandleõpetaja Eik Toivi. 1955. aastal lõpetas Els Roode kandleerialal Tallinna Muusikakooli (praegu Georg Otsa nimeline Muusikakool) ning 1960.…2 minutit -
Laulja osutus Tauno Aintsi „Heldes puus“ üheks pilliks teiste orkestripillide seas. Orkestri keskel istudes ja vaid mõnes valitud kohas lauldes sobitus Iris Oja sametine tämber orgaaniliselt tervikusse.Rene JakobsonAndmise pühitsus
Mitmetähendusliku sümboolse väljaga puu kujund esineb väga paljudes lugudes. Inimesele on omane seostada puid millegi igavese, püsiva ja tõelisega.
5 minutit -
Kontsertlavastusest saab esile tõsta noorte naiste koori Leelo vol. 2. „Leib jahtub“ Liisa Rahusoo leidlikus a cappella kooriseades laskis peegelduda koori omanäolisusel ning asjaolul, et koor tunneb end laval tõepoolest vabalt.Marika Murumaa / ENLSKõik see on elu osa
Ülli Kukumäe ideest hargnema hakanud „Naise lugu“ on lihtne ja siiras sissevaade ühe naise eluraja rägastikesse ning annab vaatajale kaasa korraliku annuse optimismi.
4 minutit -
Enno Mattisen 25. III 1951 – 10. IV 2022
On inimesi, kellele mõeldes – ja nüüd, keda meenutades – libiseb üle näo naeratus. Ehk on seegi jälg, mille me kõik võiksime endast siia maha jätta. Olla selline, kes leiab ka halvas head, kellel jagub kiidusõnu millegi õnnestumise ja osavõtlikkust ebaõnnestumise korral, mitte ainult juht ja töökaaslane, vaid ka sõber, kes kunagi ei kadetse ega halvusta ja kuulab ära ka seisukohad, mis tema omadega alati kokku…1 minut -
Ene Naela ettekandes kõlas festivali ainus uudisteos, Mirjam Tally „Event Horizon“.Kris MoorKlavessiinimuusika kevadpidu
Klavessiinifestivalil ei piirduta klahvpillidega, vaid kaasatakse ka muid instrumente: tänavu olid kampa kutsutud kuue- ja seitsmekeelsed viola da gamba’d ning nelja- ja viiekeelsed barokktšellod.
5 minutit -
Kolme kandlemängija käes kõlas kontserdil kokku kuus eri kannelt. Fotol esinevad koos Eva Väljaots, Laima Jansone ja Maija Pokela.Annika Vihmann / Eesti Pärimusmuusika KeskusKolm kannelt kevadet värvimas
Kolm vägevat naist, kasvavast puust inimese käe läbi pilliks vormunud tükk loodust süles, näppisid pillikeeli, kutsudes oma viisidega kevadet.
4 minutit -
Tšellist Marcel Johannes Kitsel seisab ees kuninganna Elisabethi konkurss Brüsselis. Tema julgustuseks ja toetuseks oli vaiksel laupäeval korraldatud orkestri Helikunst kontsert dirigent Valle-Rasmus Rootsi juhatusel.Tiit MõtusTuult tiibadesse ja kirgastumist muusikas!
Valle-Rasmus Rootsi tagasihoidlik, kuid solisti suhtes väga paindlik dirigeerimisstiil lõi suurepäraselt toimiva koostöö, milles esines solisti ja orkestri kõnekaid dialooge.
4 minutit -
Theodor Singi (tšello) ja Sten Heinoja (klaver) energia ja muusikaline haare võtavad sõnatuks, niivõrd palju oli mõlemal märtsikuu jooksul ülesastumisi. Üks hingeminevamaid elamusi oli duo Sink ja Heinoja kontsert „Öö laulud“ Pärdi keskuses.Kaupo Kikkas / Arvo Pärdi KeskusValguse võlu
Kohutava kurjuse kõrval on palju headust, ka muusikaelus: ei ole peaaegu ühtegi kontserti, millega ei käiks kaasas moraalne või rahaline tugi Ukrainale.
6 minutit -
Vanemuise interpretatsioon rõhutab „Tristani ja Isolde“ teemaderingi ajatust, sest tegevustik ei ole asetatud konkreetselt piiritletavasse aega ega ruumi. Minimalistlikkus ja lakoonilisus toonitavadki ajastuülesust ning isegi tabavad kostüümid ei anna ajastu määratlemiseks liialt selgeid suuniseid.Heikki LeisMaailm kui arm ja surm
Vanemuise „Tristani ja Isolde“ loodud õnnis tundmus kaob teatrisaalist välja astudes nagu hingeõhk huultelt, sest tekib tunne, et midagi jäi saali maha.
7 minutit -
Kuu pihta pannud nelja vanderselli osas olnud Jakob Tomson, Wanli Deng, Andreas Lahesalu ning Joonas Käsper, kellel oli Carl Orffi ooperi „Kuu“ tegevustikus kandev roll, näitasid end võimekate noorte näitlejatena, kes kergesti meelitasid publikust naerupahvakuid välja.Rasmus KooskoraSuur väike maailmateater
Carl Orff armastas muusikateatrit põhjusel, et sellega jõudis ta kõige laiema publikuni. Ka see ettekanne oli EMTA suure saali rahvast täis meelitanud.
5 minutit
