-
Esmakordselt on harmooniumi kui instrumenti mainitud aastal 1842, mil prantslane Alexandre Debain esitas patenditaotluse kolmele pillile: need olid akordion, harmoonium ja harmoonika (suupill). Vaid viimasel suunatakse heli tekitav ?tuu aavutasid peagi suure populaarsuse, kuna hind oli taskukohane paljudele; harmoonium vaesematele kirikukogudustele, samuti salongidele ning loomulikult ka seetõttu, et harmooniumi oli kerge ühest kohast teise paigutada.
Huvitav, kuhu salongides jäi klaver, peeti seda veel liiga kalliks?
Aare-Paul Lattik: Klaver…
-
Uue muusika festival 47. ?Varssavi sügis? 17. ? 25. IX.
Maailma tähtsamaid ja pikema traditsiooniga nüüdismuusikafestivale ?Varssavi sügis? sündis Stalini-järgse sula ajal 1956. aastal ja toimis sotsialismi suletuses vaba muusikalise mõtlemise saarena. Aastaid oli Varssavi festival ainus regulaarne ja mastaapne uue muusika festival Kesk- ja Ida-Euroopas. Festivalile oli pööratud ülemaailmne tähelepanu ning külma sõja perioodil levis XX sajandi muusika just Varssavi kaudu ida poolt läände ja…
-
Nüüd, mõne aasta järel, on tajutav evolutsioon, püüe leida uusi teid, repertuaari avavaid uusi võtmeid. Järjest enam otsib Siirala üha kompaktsemas vormis neid spiraale, neid aknaid, läbi mille näha mitte enam seda, mis on, vaid seda mis oleks võinud olla. Tema Beethoveni Sonaadi op. 101 interpretatsioon näis meile kui katse põgeneda sonaadivormi lineaarsest pingest, et rõhutada katkendlikkust ja ?uitlemist?. Jääb lisada, et kontserdi avanud Schumanni kolm…
-
Võtnud vastu Eesti Muusikanõukogu interpreedi aastapreemia, vastas ta sellele klavessiinimuusika kuldaja kontserdiga Kadriorus. Kahju, et kontserdi alguseks Kadriorus polnud veel lõppenud Eesti Muusikaakadeemia 85. aastapäeva tähistamine Estonia kontserdisaalis, nii et seekord tuli kasutada Eesti Raadio helire?issööri Maris Laanemetsa soosivat vastutulelikkust, et saada operatiivselt kontserdi salvestis, mille taga istusingi.
Sageli on ajakirjanduses seoses Zahharenkova eduga nimetatud professor Lilian Semperit kui tema klaveripedagoogi. Täna tuleb Zahharenkovat aga kindlasti seostada…
-
Ometi tuleb tal siinjuures nii mõndagi oma elukorralduses ümber mõelda, sest mitmel mandril töötaval dirigendil on olnud ju ka mitu kodu. Göteborgi kodu korda seades, kontsertide kuulutusi ja kavalehti, hooaegade bro?üüre, ajalehtede väljalõikeid, intervjuusid, kirjavahetust, raamatuid, noote, plaate jm üle vaadates tuli tal mõte, et on õige aeg need ühte paika koondada ja kaheldamatult väga suure kultuuriloolise väärtusega materjalid kõigile huvilistele ning uurijatele seeläbi kättesaadavaks teha.
Rahvusraamatukoguga…
-
Lisaks Anu Talile, kes on oma õe Kadri Taliga juba kaheksandat hooaega vedamas Eesti-Soome sümfooniaorkestrit, on sarnaselt Eesti ja ka maailma muusikaelus tõestanud Olari Elts, kes alustas ja vastavalt võimalustele jätkab oma NYYD Ensemble?i projektiga. Näiteid leiab ka varasemast generatsioonist, näiteks Andres Mustoneni puhul, kes ei tagane oma ideedest ka siis, kui eksisteerivad institutsioonid pole veel valmis nendega kaasa tulema. Lisaks sellele on Anu Tali rikastanud…
-
Ma ei tea ning pole ka uurinud, kuidas lai maailm tähistab 1. X rahvusvahelist muusikapäeva, kuid meil siin tundub, et lord Yehudi Menuhini algatusest on saanud Eesti rahvuspüha. Vähemalt alates 1979. aastast, kui Neeme Järvi sel päeval oma lahkumiskontserdi andis. Tänaseks on päevast saanud märk, mida ilma igasuguse ametliku surveta tähistatakse üsnagi massiliselt nii suurtes, keskmistes kui ka väikestes valdades üle kogu riigi.
1. X Estonia kontserdisaalis…
-
Mulje oli mõjuv: Julia Kociubani andes ilmutab end võimas, tehniliselt väga hästi kontrollitud, kuid teatud mõttes otsekui poolteadvusetu ja kontrollimatu energiavoog. Nagu mingi poltergeist oleks mängus. Sedalaadi andekuse käivitavaks jõuks tundub olevat puhas mimesis ? intuitiivne, motoorikal tuginev jäljendamisvõime. Jäljendamisvõime on ?antud?, tuleb justkui iseenesest. Indvidualiseerumine, isikupära tuleb aja ning olemiskogemusega?
Kociubani tehnika on täpne ja ökonoomne, virtuoossusel tundub olevat suuri jõuvarusid. Noor muusik suudab ka vaistlikult…
-
Rahvusvahelist muusikapäeva tähistatakse 1. oktoobril aastast 1975, mil maailma tippmuusikuid ühendav Rahvusvaheline Muusikanõukogu pani organisatsiooni toonase presidendi, legendaarse Yehudi Menuhini eestvedamisel sellele traditsioonile aluse.
Ka Eesti Muusikanõukogu (EMN) ja meie muusikaavalikkus tähistavad rahvusvahelist muusikapäeva: täna õhtul antakse Estonia kontserdisaalis enne ERSO pidulikku kontserti üle EMNi aastapreemiad Helena Tulvele (heliloomingu preemia), Irina Zahharenkovale (interpretatsiooni preemia) ja Endel Lippusele (tunnustus pedagoogilise töö eest). See on vääriline tähelepanu meie muusikutele,…
-
Tallinna Filharmoonia tõi 24. IX Estonia kontserdisaali ilma erilise reklaamita Kremerata Baltica ning Gidon Kremer tõi Tallinna esmapilgul üsna igava kava, kus kaks ?ostakovit?it kahe Schnittke raamis. Kava seirates äratasid kõhklusi just ?ostakovit?i teosed: Viiulisonaat ja Kammersümfoonia. Esimene tekitas kerget huvi, sest võis ju arvata, et kammerorkestri kavas on teose orkestriseade; teine, s.t 8. kvarteti orkestriseade (Rudolf Bar?ai) on pea sama vana kui teos ise ning…
