-
Esmakordselt on harmooniumi kui instrumenti mainitud aastal 1842, mil prantslane Alexandre Debain esitas patenditaotluse kolmele pillile: need olid akordion, harmoonium ja harmoonika (suupill). Vaid viimasel suunatakse heli tekitav ?tuu aavutasid peagi suure populaarsuse, kuna hind oli taskukohane paljudele; harmoonium vaesematele kirikukogudustele, samuti salongidele ning loomulikult ka seetõttu, et harmooniumi oli kerge ühest kohast teise paigutada.
Huvitav, kuhu salongides jäi klaver, peeti seda veel liiga kalliks?
Aare-Paul Lattik: Klaver…
-
Lisaks Anu Talile, kes on oma õe Kadri Taliga juba kaheksandat hooaega vedamas Eesti-Soome sümfooniaorkestrit, on sarnaselt Eesti ja ka maailma muusikaelus tõestanud Olari Elts, kes alustas ja vastavalt võimalustele jätkab oma NYYD Ensemble?i projektiga. Näiteid leiab ka varasemast generatsioonist, näiteks Andres Mustoneni puhul, kes ei tagane oma ideedest ka siis, kui eksisteerivad institutsioonid pole veel valmis nendega kaasa tulema. Lisaks sellele on Anu Tali rikastanud…
-
Ma ei tea ning pole ka uurinud, kuidas lai maailm tähistab 1. X rahvusvahelist muusikapäeva, kuid meil siin tundub, et lord Yehudi Menuhini algatusest on saanud Eesti rahvuspüha. Vähemalt alates 1979. aastast, kui Neeme Järvi sel päeval oma lahkumiskontserdi andis. Tänaseks on päevast saanud märk, mida ilma igasuguse ametliku surveta tähistatakse üsnagi massiliselt nii suurtes, keskmistes kui ka väikestes valdades üle kogu riigi.
1. X Estonia kontserdisaalis…
-
Mulje oli mõjuv: Julia Kociubani andes ilmutab end võimas, tehniliselt väga hästi kontrollitud, kuid teatud mõttes otsekui poolteadvusetu ja kontrollimatu energiavoog. Nagu mingi poltergeist oleks mängus. Sedalaadi andekuse käivitavaks jõuks tundub olevat puhas mimesis ? intuitiivne, motoorikal tuginev jäljendamisvõime. Jäljendamisvõime on ?antud?, tuleb justkui iseenesest. Indvidualiseerumine, isikupära tuleb aja ning olemiskogemusega?
Kociubani tehnika on täpne ja ökonoomne, virtuoossusel tundub olevat suuri jõuvarusid. Noor muusik suudab ka vaistlikult…
-
Festivali ?Credo? avakontsert (23. IX) Niguliste kirikus: Orthodox Singers Valeri Petrovi dirigeerimisel, kavas Püha Johannes Kuldsuu liturgia õigeusumaailma varajaste viiside põhjal.
Orthodox Singersi kontsert nimetusega ?Liturgia? (terviklik jumalateenistuse vorm) viis mõttele, et kui Eesti muusikapildis on selline väärtus nagu õigeusu muusika festival, võiks see ka näidata antud religiooni mõju selle võimsas mitmeplaanilisuses ja arengus üle ajastute; lisaks puhtmuusikalisele ka laiemalt mõjuvat pakkuda ? nii väljendusvahendite mitmekesisuse…
-
?Virtuoos?on intrigeeriv ja aegade vältel sisus tublisti muutunud mõiste. Praegu tähistab see sõna (ka muusikavallast väljaspool) oma ala tõeliselt osavat ja kiiret meistrit. Iroonilise alatooniga käibib mõiste nende professionaalide puhul, kellele kiirus ja osavus jäävadki muusikategemise põhikvaliteetideks.
XVIII sajand oli avaliku kontserdielu ja akadeemilise muusikaõpetuse tekkimise aeg. Anti välja viiulikoole ja muid pillimänguõpetusi. Tekkis suure instrumentaalkontserdi ?anr koos kadentsiga, kus mängija sai esitleda kõiki oma ideid ja…
-
Pealkirjaks pandu on olnud orkestri Modern Fox lipukirjaks juba kakskümmend aastat. Kasutan teadlikult terminit ?orkester?, mitte ?ansambel?, sest enne II maailmasõda olid ka alla kümne mehe koosseisud ikka orkestrid ja sellest ajast on ju Modern Fox oma repertuaari ammutanud ja stiili loonud.
Kaks kümnendit on pikk aeg ? loogiline, et ümmarguse numbri puhul ka plaat üllitatakse. Kui mõelda end aastasse 1984 (jättes Orwelli kõrvale), siis oli see…
-
Rahvusvahelist muusikapäeva tähistatakse 1. oktoobril aastast 1975, mil maailma tippmuusikuid ühendav Rahvusvaheline Muusikanõukogu pani organisatsiooni toonase presidendi, legendaarse Yehudi Menuhini eestvedamisel sellele traditsioonile aluse.
Ka Eesti Muusikanõukogu (EMN) ja meie muusikaavalikkus tähistavad rahvusvahelist muusikapäeva: täna õhtul antakse Estonia kontserdisaalis enne ERSO pidulikku kontserti üle EMNi aastapreemiad Helena Tulvele (heliloomingu preemia), Irina Zahharenkovale (interpretatsiooni preemia) ja Endel Lippusele (tunnustus pedagoogilise töö eest). See on vääriline tähelepanu meie muusikutele,…
-
Tallinna Filharmoonia tõi 24. IX Estonia kontserdisaali ilma erilise reklaamita Kremerata Baltica ning Gidon Kremer tõi Tallinna esmapilgul üsna igava kava, kus kaks ?ostakovit?it kahe Schnittke raamis. Kava seirates äratasid kõhklusi just ?ostakovit?i teosed: Viiulisonaat ja Kammersümfoonia. Esimene tekitas kerget huvi, sest võis ju arvata, et kammerorkestri kavas on teose orkestriseade; teine, s.t 8. kvarteti orkestriseade (Rudolf Bar?ai) on pea sama vana kui teos ise ning…
-
?Noorte pianistide? sarja avas Sten Lassmann. Olen tema esinemisi jälginud juba 2001. aastast, kui ta EMA esimese kursuse tudengina andis Kadrioru lossis ?Akadeemilise kammermuusika? raames sooloõhtu. Järgnenud on saavutused konkurssidel, eelmisel klaverifestivalil, mängimised ansamblis ja orkestriga. Paljude nende esinemiste põhjal on kujunenud Sten Lassmannist pilt kui tehniliselt laiahaardelisest, intellektuaali tüüpi noorest muusikust.
Sellest hetkest, mil algab muusiku teekond avalikkuse ees, pannakse tähele tema mõtlemises ja väljendusvajadustes toimuvaid…
