-
Pilk ajalukku
EAHSi põhikiri kinnitati 13. XII 1924. aastal ja esimene seltsi realiseeritud initsiatiiv oli kammerkontsertide korraldamine. Esimene neist toimus 22. XI 1926 Estonia kontserdisaalis ja sellest kujuneski seltsi laiemat tähelepanu pälvinud põhitegevus, mis vahelduva eduga kestis kuni EAHSi likvideerimiseni ENSV Hariduse Rahvakomissariaadi käskkirjaga nr 68-1 14. XI 1940. aastal.
Kammerkontsertide kõrval oli äärmiselt väärtuslik ka teadus- ja kirjastustegevus, mille tulemuslikkusest räägivad iseenesest sellised trükised nagu Herbert Tampere…
-
Suur publikuhuvi räägib jätkuvast sümpaatiast Peeter Vähi ärgitatud idamaade muusika vastu. Seekordseks ärgitajaks oli Anu Ruusmaa, konkreetsemalt kuulsa koto-mängija Etsuko Takezawa CD, mille kümnest palast valis koreograaf tantsuks välja neli.
Jaapanlanna andis Ruusmaale lahenduseks absoluutselt vabad käed, enamgi veel: vastavalt kontseptsioonile sobitas ta oma suurest repertuaarist juurde kolm uut numbrit, tekitades nii sisutervikliku tunniajalise kompositsiooni. Sestap poleks vajagi neid puhtmuusikalisi lugusid eraldi käsitleda, kui mitte üks neist…
-
Neil kahel õhtul oli võimalus sisse põigata XIX sajandi algusesse, mil Beethovenit tunti eelkõige pianistina ja ta üritas tihedas konkurentsis läbi lüüa, hoides kiivalt endale oma loomingut, mis tagas talle tähelepanu. See oli kui retrospektiiv Beethoveni loomenatuuri arengulukku.
Esimesse õhtusse mahtusidki esimesed kolm kontserti, mille valmimise aegu oli Beethoven tuntud eelkõige pianistina, ehkki III klaverikontserdi esitamise aegu oli Beethoven jõudnud juba kirjutada kaks sümfooniat. Viimased kõlasid koos…
-
EVELYN GLENNIE (Suurbritannia, löökpillid) ja ERSO OLARI ELTSI dirigeerimisel Estonia kontserdisaalis 11. XII: kavas Tüür, Vivaldi ja Kõrvits (esiettekanne).
Kauaoodatud sündmus: klassikalise muusika üks suuremaid staare, löökpillivirtuoos Evelyn Glennie teistkordselt Eestis ja veel peaosas Erkki-Sven Tüüri 4. sümfoonia ?Magma? esitusel, samas esiettekandeline teos spetsiaalselt ERSO-le Tõnu Kõrvitsalt ? niisugune põnev bukett kõlas Olari Eltsi juhatusel Estonia kontserdisaalis 11. XII.
Selle hooaja (mis alles poole peal) ühel põnevamal…
-
Heameel on tõdeda, et ERSO ja Paavo Järvi on üllitanud järjekordse väärtplaadi Arvo Pärdi teostega. Seekordne on (taas)avastusretk helilooja 1960. aastate muusikasse ja varasemassegi (kantaat ?Meie aed? pärineb 50ndate lõpust), mis erineb tema hilisemast heakõlalisest uustonaalsest stiilist kui öö ja päev. Ent ka varajasel Pärdil on ometi side vanamuusika, baroki ja Bachiga, ainult et kollaa?itehnika tõttu.
T?ellokontsert ?Pro et contra? (1966, pühendatud Mstislav Rostropovit?ile) kõlab plaadil Norra…
-
Nagu ka Eesti Filharmoonia Kammerkoori äsja ilmunud plaadi ümbriselt lugeda võib, on dirigent Paul Hillier koondanud albumile ?Baltic Voices 2? Läänemere maade uuema kristliku muusika kolmnurka, s.o protestantlikku (Nørgård), katoliiklikku (Sisask, Tulev) ja õigeusu (Schnittke, Grigorjeva) konfessiooni kuuluvad heliteosed. Meenutame, et sarja eelmine plaat ?Baltic Voices 1? ilmus möödunud aastal ja Eesti heliloojatest olid seal esindatud Tormis, Pärt ja Kreek. Ent kui eelmise plaadi salvestusel oli…
-
Just müüri langemise aastapäevaks sündis ajalehe kriminaaljärjejutt ühise pealiku valimisest kolmele Berliini ooperimajale. Et miks ühise? Eks ikka sellepärast, et Berliin on väga vaene linn ning peab kokku hoidma, kus iganes saab. Nii loodetakse vähendada kolme teatri administratiiv- ja personalikulusid. Balletitrupid on juba liidetud, räägitud on ka orkestrite ühendamisest.
Ajaloolisest taustast
Ajalooline ooperimaja Berliner Staatsoper Unter den Linden (Riigiooper, kus Vello Pähn tihti ballette juhatamas käib ja kus…
-
Muusikutelt nõuab aga tänapäeva elu (loe: konkurents) enneolematult palju. Lihtsast kantileenist ja puhtusest tänapäeval ei piisa, üritab öelda tähtpäevakontsertide sari, koosnedes kõige erinevamast muusikast. Ja jumal tänatud ? RAM elab, töötab, uueneb ning küpseb. Eri stiilide valdamine räägib sellest, et iga üksik RAMi laulja on arenemisvõimeline muusik. Kas peame liialt loomulikuks ja enesestmõistetavaks, et meil on selline koor? Eesti traditsiooni arvestades oleme rikkad ja RAM on…
-
Carlos Juris: ?Noored mängijad olid hästi valmistunud ja neist õhkus tervet enesekindlust. Ühe käe sõrmedel võis üles lugeda need osavõtjad, kes tundusid olevat n-ö ?tavalised õpilased?. Muidugi on õpilase üle otsustamine üldse subjektiivne; selles vanuses on nende areng ettearvamatu ja üllatavalt kiire.
Selliseid tulemusi ei saavutata kindlasti normtundidega, vaid selle taga on paljuski õpetajate fanatism. Ei usu, et nad tehtud ületundide eest mingit hüvitist saaksid. Võiks ju…
-
EDUARD TUBINA ooper ?BARBARA VON TISENHUSEN?, Jaan Krossi libreto Aino Kallase novelli põhjal. Dirigent ARVO VOLMER, lavastaja ENDRIK KERGE, lavakujundus Liina Pihlak, kostüümid Eldor Renter. Osades Heli Veskus, Rauno Elp, Mart Madiste, Priit Volmer, Mart Laur, Helen Lokuta, Teo Maiste, Roland Liiv, Jassi Zahharov, Urmas Põldma jt. Rahvusooper Estonia sümfooniaorkester ja ooperikoor. 3. XII Estonias.
?Barbara von Tisenhuseni? lavaletoomine on kahtlemata väärt tegu, mis rikastab melodramaatilist ooperirepertuaari…
