Muusika

  • Trio Romansi teekond Itaalia ja Valgre juurde

    See on igati vajalik samm, sest tagasilangus algab sellest, kui edasiminekut enam pole. Ja kui trio end stiili poolest muuta ei kavatse (pole vajagi!), tuleb leida esituse juurde neid aspekte, mis kava kuidagi teisiti laiendaksid, uuendaksid ja värskendaksid. Kuidas see triol siis õnnestunud on?
     
    Mandoliin säras tähena
     
    Alina Sakalauskaja kutsumine ja temalt ka soolorepertuaari valimine on igal juhul sajaprotsendiline õnnestumine, sest tegemist on väga tugeva professionaaliga, ammugi veel…
  • Helena Tulve ? aasta muusik 2004

    See on igati vajalik samm, sest tagasilangus algab sellest, kui edasiminekut enam pole. Ja kui trio end stiili poolest muuta ei kavatse (pole vajagi!), tuleb leida esituse juurde neid aspekte, mis kava kuidagi teisiti laiendaksid, uuendaksid ja värskendaksid. Kuidas see triol siis õnnestunud on?
    Mandoliin säras tähena
    Alina Sakalauskaja kutsumine ja temalt ka soolorepertuaari valimine on igal juhul sajaprotsendiline õnnestumine, sest tegemist on väga tugeva professionaaliga, ammugi veel…
  • Ekstreemkontsert Kadriorus

    Möödunud pühapäeva õhtuks ei olnud Eestit raputanud orkaan veel sugugi vaibunud ning olin sügavalt veendunud, et kontsert, kus esinejateks viiuldaja Leena Laas ja pianist Nata-Ly Sakkos, ei ületa selles mereäärses Kadrioru pargis kuulajate ilmataluvuse piiri. Minnes riskile ja arutledes auto parkimise minimaalselt ohtlike võimaluste üle Kadrioru pargi puude all, arvestades tuule suunda ja kaugust üle kalda tõusnud merest, leidsin ennast ootamatult hubases lossisaalis, mille oli täitnud…
  • Ajaloo ilu

    Muusikat saab esitada nii, et see pakuks kuulajatele elamuse, mitmel moel. Romantiline muusikutüüp püüab publikut jõuliselt enese kujutluspildile allutada. Interpreet jutustaks nagu emotsionaalselt mingi põneva sü?eega lugu kontserti kuulama tulnud inimestele. Püütakse tabada publiku kaasaelamisreaktsiooni ning siduda see muusika kulgemisega. Teistsugune kunstnikutüüp üritab helides ilmutada pigem muusikateose enese sisemist struktuuri, samas mitte nii väga hoolides kuulaja ja esineja vahel suhte loomisest. Ta jätab kuulaja vabamaks artisti…
  • Debütandid Estonia ?Don Giovannis?

    Donna Annat laulis meie laulusõpru juba ligi seitse aastat lummanud Asta Krik?čiūnaitė, kes samuti Leedumaalt ning kes oma tegevuse eest Eestis pälvis aasta lõpul Valge Risti ordeni. Jälginud selle laulja arengut nende aastate jooksul (alates ootamatust ning äärmiselt vapustavast kammerkontserdist Tartu ülikooli peaaegu tühjas aulas, siis Puccini ?Õde Angelika?, Verdi ?Don Carlo? Elisabetta, ?Ernani? Elvira ning mitu väga põneva kavaga soolokontserti), ei saa jätta avaldamata tunnustust…
  • Milline helilooja ei tahaks olla Adams

    Adams on Ameerika pressi hinnangul tõusnud kõige austatumaks, populaarsemaks ja mõistetavamaks heliloojaks, alates Coplandist ja Bernsteinist. ?Milline helilooja ei tahaks olla praegu Adams?? küsib ameerikaliku retoorikaga David Del Tredici ajakirjas The Atlanta Journal.
    Alates ?Harmonium?ist?, sellest heakõlalisel minimalismil põhinevast oratooriumist, on tema helikeel läbi teinud märgatava arengu. Olulise, üle 20 aasta ulatuva kaare saab tõmmata teise oratooriumini ?El Niño? (2000). ?Nüüd on see täiesti täiskasvanulik lugu,? kiidetakse…
  • Ooperikogemus Luxembourg?ist

    Nõnda suurejooneline projekt nii paljude eri riikidest pärit osalistega, nagu detsembris ?Boheemi? lavastus, on aga Luxembourg?iski haruldus. Ka äsja oma esimeselt Ameerika tur­neelt naasnud Luxembourg?i Linnaorkestrile oli ooperiorkestri roll uus kogemus. Ooper toodi lavale koostöös Brüsseli La Monnaie Kuningliku Teatriga. Sealne lavastus aastast 2002 ongi Luxembourg?i üle kantud; lavastas üks Euroopa mainekamaid ooperilavastajaid Christof Loy, kes on kahel korral, 2003. ja 2004. aastal, pälvinud ajakirja Opernwelt…
  • Ajaloo ilu

    Muusikat saab esitada nii, et see pakuks kuulajatele elamuse, mitmel moel. Romantiline muusikutüüp püüab publikut jõuliselt enese kujutluspildile allutada. Interpreet jutustaks nagu emotsionaalselt mingi põneva sü?eega lugu kontserti kuulama tulnud inimestele. Püütakse tabada publiku kaasaelamisreaktsiooni ning siduda see muusika kulgemisega. Teistsugune kunstnikutüüp üritab helides ilmutada pigem muusikateose enese sisemist struktuuri, samas mitte nii väga hoolides kuulaja ja esineja vahel suhte loomisest. Ta jätab kuulaja vabamaks artisti…
Sirp