-
Ei mäleta, millal viimati sai ooperit vaadates-kuulates tunda nii rohkelt positiivset ja helget energiat! Peapõhjuseks ilmselgelt ülimalt eluterve ja tänases maailmas lausa teraapiana mõjuv Haydni muusika. Teiseks Tõnu Kaljustest kiirgav positiivsus ja suursuguse elegantsiga juhitud fraseerimine nii orkestrilt kui lauljatelt. Kolmandaks lauljate noorus ning valmisolek kõike seda teostada. Ning muidugi lavastaja Andrus Vaarik ja tema assistendi Ülle Kaljuste ? mõlemad kuuluvad näitlejatena oma tsunfti meistriklassi ?…
-
Etenduse koreograafiline keel varieerus naljakast koledani.
Hollandi tantsutrupi Club guy & roni etendus oli halastamatu ja aus, piibli ülemlaulust inspireeritud nüüdisaegse analüütilise teatri stiilis armastuse anatoomia õppetund. Eesti heliloojate muusikal põhinev koreograafia näitas neid armastuse liike, mis muusikast kostsid. Kuna meie heliloojate kirjutatu kõigi polaarsusteni ei läinud, jäi sellest väheks. Nii lisas hollandi tantsutrupp räppides veel ühe osa, mis võimaldas ?õppetunnil? näidata ka psüühiliselt nihestatud isiku armastusevajadust…
-
Jälgisin teie lavastuse proovi ning mulle tundub, ka selle Haydni ooperi lavastus on teostatud üsnagi minimalistlike vahenditega nagu ka eelmine Haydni ooper ?Üksik saar?, mille lavastas Priit Pedajas.
Tõnu Kaljuste: Neid kahte ooperit on siiski raske kõrvutada, nad on niivõrd erinevad. Eks selliste vahenditega ole püütud anda märku niisugusest asjast nagu Kuu-utoopia. See oli juba Haydni ajal populaarne metafoor ja hiljemgi, et on niisugune maa, mis on…
-
Eesti kvarteti?anri alusepanija Rudolf Tobias ei eksinud, kui võttis vähemalt vormilist ?nitti just Borodinilt. Tobiase Teise keelpillikvarteti III osa ?Ööpala? on ju meil niisama populaarne kui Borodini Teise kvarteti III osa ?Nokturn?. Eelnevast võib küll välja lugeda meie Tobiase Keelpillikvarteti mõnusat ambitsiooni kui mitte varem, siis vähemalt 60 aasta pärast olla rinnutsi eespool nimetatud maailmameestega. Tundes-teades Tobiase Keelpillikvarteti liidrit, viiulikunstnikku Maano Männit, ei kahtlegi selles, et…
-
Kui veel lisada, et professor Anna Klasi õpilane Ada Jõgi-Kuuseoks tegi oma debüüdi orkestriga sama vanalt kui Jaan Kapp ja Eri Klasi debüütkontserdi solist oli Ada Jõgi, siis nõustuge, et see kõik on ju nii kohutavalt kodumaine ja harilik, kui välja arvata kontserdi toimumise aeg laupäeva õhtul 26. II. Siitmaalt algab see, mis kõik eespool öeldu pea peale pöörab. Pool tundi enne sümfooniakontserdi algust valguvad kontserdisaali…
-
Pühapäeva pärastlõunal oli tavapärase sümfooniaorkestri asemel Estonias ennast lavale seadnud festivalil ?Klaver ?02? debüteerinud Klaveriorkester. Pianismi vastu tundub Eestis olevat jätkuvalt eriliselt suur huvi: päev varem debüteeris ERSO ees noor pianist Jaan Kapp Rahmaninovi Teise klaverikontserdiga ning sellest elamusest sai osa samuti täissaal.
Klaveriorkestrisse kuulub kaheksa väga eripalgelist pianisti-isiksust. Selles mängivad duopartneritena tuntud Nata-Ly Sakkos ja Toivo Peäske, Kai Ratassepp ja Mati Mikalai, Piret ja Lauri Väinmaa,…
-
Leonard Bernsteini muusikal ?WEST SIDE STORY?. Lavastaja Ain Mäeots, dirigent Tarmo Leinatamm, kunstnik Riina Degtjarenko. Osades Hanna-Liina Võsa, Koit Toome, Jaanika Sillamaa, Riho Kütsar, Ao Peep, Jaan Willem Sibul, Tõnu Kattai jt. Esietendus 18. II Vanemuise teatris.
?West Side Story? on niivõrd isemängiva sü?eega lugu, et seda on kerge talutavalt ja raske erakordselt teha. Seekordne lavastus eristub teistest mitte rabava kontseptuaalsuse, vaid eredate lavastusvõtete ja valgusre?ii poolest.…
-
Kui Verdit on nimetatud ooperimaailma suurdraamade heliloojaks, kus verised võimuvõitlused arenevad kuningapaleedes, siis Puccinit on võrreldud novellistidega kirjanduses. Tema sümpaatia kuulub nn väikesele inimesele ja tema saatusele. Küll aga on Puccini osanud üles leida ülitraagilised lood ning tema meelisteemaks on kirglikult armastav ja ennastsalgav naine: tikkija Mimi, printsi teenijanna Liu, gei?a Chio-Chio-San, nunnaks pühitsetud õde Angelica, lauljanna Tosca jne. Pimestav kirg on omane ka tema meestegelastele:…
-
Viiuldaja Helen Normet.
Modest Mussorgski tsükkel klaverile ?Pildid näituselt? (1874) on tõenäoliselt maailma populaarseim heliteos, kui otsustada arran?eeringute arvu järgi. Juba aastal 1886 sai teoks esimene töötlus sümfooniaorkestrile ja neid on teada vähemalt 13. Maurice Raveli (1922) seade on ehk tuntuim, kuid vene muusikud armastavad eriti Sergei Gort?akovi (1955) tehtut.
Huvi pakub aga teose levik selliste koosluste seas nagu Emerson, Lake & Palmer või Isao Tomita süntesaatoriseade.…
-
Ajal, mil eesti noored t?ellistid on juba ennast näitamas Rootsi eri linnades, võime tõdeda 19. II raekojas toimunud kontserdi järel, et kuigi meil pole ehk võrreldavat suurkuju norra t?ellisti ja lüüriku Truls Mjørkiga, on meil siiski 1980. aastatel sündinud põlvkonnas mõned t?ellistid, kes endast ikka ja jälle märku annavad.
Nii Silver Ainomäe kui Marius Järvi eluteelt leiab sarnaseid märke. Mõlemad on õppinud eesti grand old lady Laine…
