-
60 aastat muusikat kirjutanud (mitte vana-) meister Eino Tamberg näitas oma esiettekandes kõlanud lugudega, et on jõudnud rahutusse otsinguperioodi. Uute kõlavärvide-rütmide kaskaad ja vokaaliarmastus lasevad selginedes oodata uut tähtteost. Ning just vokaal?anris. Tambergi kui helilooja kontos on olulisi teoseid sümfooniaorkestrile, aga tõmme vokaali ning luule poole on midagi talle ainuomast.
Eino Tambergi ametlik looming algab lauludega: aastanumbriga 1945 seisab nimekirjas esimesena ?Hiline ärkamine? vokaalile ja klaverile, järgmiseks…
-
Ning see naabrus näitas seoseid ka hoopis ootamatustki vaatenurgast, milleks festivali helilooja tundmatud teosed ning teisalt ka osalt koomiline, ent mitte mingil juhul sarkastiliselt mõjuv parafraas Pärdi ainetel (Tarnopolski lugu, millest alljärgnevalt).
Samas näitas kõnealune kontsert ka meie interpreete mitte ainult heast, vaid kindlasti väga heast küljest. Üks neist oli pianist Taavi Kerikmäe ? tema esitatud kontserdi avalugu, Thomas Lacheri (1963) ?Noodivihik? klaverile mõjus huvitavate puäntillistlike leidudega…
-
Eesti muusika päevade lõppkontsert kinkis publikule 14. IV veel viimase festivaliõhkkonnas esiettekannete kuulamise võimaluse.
Tõnu Kõrvits (1969) ?. . . .neis aedades? altsaksofonile ja keelpilliorkestrile. Kõrvits on aednik, kelle aias paistab valdavalt päike ? ka muusika näis sisaldavat valgust ja õhku. Helendavad viiuli-glissando?d lõid mulje avarusest ja kergendusest, mis aimub teost inspireerinud Astride Ivaski luuletusest (?neis aedades oleme me kokku saanud, / minu muusa, mu vari ja mina. /. . . ./ Selleks…
-
EDUARD TUBINA 100. sünniaastapäeva tähistati Stockholmis soome kirikus 17. IV.
Eduard Tubina 100. sünniaastapäeva üritused avas kontsert ?teisal?, s. o Rootsis, helilooja elu teise poole maal. 17. IV oli Stockholmi vanalinna soome kirikusse kogunenud suur hulk inimesi, piiratud ruumi, otsekui põgenikud laeva, kanduma tagasi kaotatud paradiisi, esimese Eesti vabariigi püüdmatute ideaalide juurde. Väljas valitses soojuses jahedust peitev põhjamaine kevadilm, kiriku hubane saareke soodustas keskendumist. Siin oli inimesi,…
-
Anu Tali: Meie uus nägu ? New North ? on põhjendatav esiteks sellega, et tänaseks on igalt poolt maailmast liikmeid orkestrisse juurde tulnud, aga nn Põhja kontekst on natuke suurem: Taani, Rootsi, Soome, Norra. . . . See on omamoodi Ida ja Lääne verstapost, teerist, kus asetseme. Teiseks rõhume põhjamaisusele, tuleme kokku siin põhjamaises Eestis, mis ei kuulu ju õieti ei Skandinaaviasse ega Baltikumi, aga omamoodi kuulume siiski Põhja.
Muusikas…
-
Aeg on raha ja raha ei ole, seetõttu tuli minimaalsel ?üriil (3) võimalikult lühikese aja jooksul läbi kuulata kahes voorus kokku ca 110 esitust ja anda neile professionaalne hinnang. Seda hiigeltööd tegid ?ürii esimehena viiulikunstnik doktor Merit Palas Sibeliuse akadeemiast ning liikmed dirigent Paul Mägi ja ERSO soolot?ellist Pärt Tarvas.
Osavõtjad olid jaotatud kolme vanuserühma: 11 ? 14, kuni 18 ja kuni 22; niisiis alg-, kesk- ja…
-
Esiettekandes kõlanud René Eespere Kontsert klarnetile ja kammerorkestrile oli varasema, käsikelladele ja klarnetile kirjutatud teose ?In Dies? orkestrivariant. Eespere tänast muusikat iseloomustab sidus, läbiva intervallikaga ?seestpoolt? toestatud vormikujundus. Üsna ilmselt aga on tema jaoks ka instrumentaalmuusikas alltekst või sõnum vähemasti sama tähtis kui vorm. Klarnetikontserdis kasvab neutraalsest algmaterjalist, rahumeelsest tertsisuhtelisest vertikaalist ja väikestest motiivikestest tähendusrikkaid kujundeid, milles kangastuvad aja kulgemise fataalsus ja muutlikud tundeseisundid. Eespere ?semantika?…
-
EESTI MUUSIKA PÄEVAD: ARVO PÄRDI autoriõhtu Estonia kontserdisaalis 8. IV; ERSO, RAM, tütarlastekoor ELLERHEIN ja solistid ERI KLASI dirigeerimisel.
Tänavuste Eesti muusika päevade helilooja oli Arvo Pärt, kelle autoriõhtul Estonias sai kuulata ta teoseid läbi nelja aastakümne: kõlanuist varaseim aastast 1966 ning hiliseim dateeringuga 2004. On kuidagi sümboolne, et septembris oma 70. sünnipäeva tähistava helilooja muusikaõhtul juhatas ERSOt, RAMi ja tütarlastekoori Ellerhein maestro Eri Klas, dirigent, kellega…
-
Hakatuseks kontserdist Õpetajate Majas, kus ansambel U: esitas eesti heliloojate uudisteoseid kõrvuti lääne nüüdismuusikaga. Salvatore Sciarrino (1947) teose ?Lo sapzio inverso? (?Pööratud ruum?, 1985) heliruumi pööramine algas flöödi (Tarmo Johannes) ja klarneti (Meelis Vind) pikkadest multifoonidest ehk ühehäälse puhkpilli mitmehäälsusest. Loo võtmeks oligi n-ö helivärvusmuusika, mis teostatud pilli sisse kahinal puhumistega, ebamaiste fla?olett-glissando?de jms kõlavisioonidega. Ka Iannis Xenakise (1922 ? 2001) ?Charisma?s? (1971) oli tulipunktis heli…
-
Marina T?irkova
?SHANNON ROSE?, György Yauri Vamose originaalballett JEAN SIBELIUSE muusikale.Koreograaf ja lavastaja György Yauri Vamos, dirigent Jüri Alperten. Osades Marina T?irkova, Vladimir Arhangelski, Linnar Looris, Viktor Fedort?enko, kaasa teevad Estonia balletirühm ja sümfooniaorkester. Etendus 30. III Estonias.
?Shannon Rose? on ballett, mis avardab selle ?anri piire: evib draamalavastuse jooni, mitmekihilist tihedat tegevust, näitab tegelasi muutumises ja kasutab sümfoonilist väärtmuusikat. Estonia teatri praeguses repertuaaris kõige intensiivsem ja…
