-
Nõudliku muusikasõbra jaoks kaalub hea kontsertvõte alati üles stuudios lindistatu, sest publiku ees esinedes suudab interpreet enamasti anda endast emotsionaalselt rohkem kui stuudioseinte vahel. Ei ole väheoluline ka see, et nendele CDdele salvestatud kaks ja pool tundi hoolikalt välja sõelutud muusikalist materjali jätab jälje peale Saaremaa ka kogu Eesti kultuurilukku. Võib ju juhtuda, et nii mõnelegi artistile jääb Kuressaares esinemine esimeseks ja ka viimaseks ülesastumiseks Eestis,…
-
Kõnealuse festivali teemaks oli ?poogen? ja peab ütlema, et tänavu jõudis minule esimest korda üldse kohale, et festivalil on ka teema. Võib-olla olen juba festivali kaosega niipalju harjunud, et mingi üldistav tasand ei jää enam selle varju. Aga eks tuli selleaastane teema ka oma olemuselt kuidagi esile ? millegipärast on nii, et ka ansambli kontekstis kipuvad just viiuli perekonda kuuluvad pillid kuidagi silma ja kõrva jääma.
Piiride…
-
Kuressaare ooperipäevad on oma lava teistpidi pööranud: algul paiknes see piki müüri, nüüd enam müüre kaasa haarata ei saa. Vabaõhulavastuse suurim pluss on aga see, kui lavastus keskkonna mõjul võidab, mitte ei kaota. See aga eeldab lavastajalt statsionaarivariandi ümberkohendamist ? ja seda oleks nii loominguline inimene nagu Mati Unt võinud oma ?Deemoniga? ka teha. Mõelda vaid, kui Deemon oleks ilmunud või seisnud kõrgel müüri peal ?…
-
Meie muusikakultuuri üheks fenomeniks on teatavasti võimas rühm maailmatasemel dirigente. Enamik nende tegemisi leiab aset merede ja mägede taga, tavaliselt metropolides, mis kuhjavad kokku kaunite kunstide hiilgust. Pigem reegli kui erandina on neil raja taga ?oma? orkester või isegi mitu, kus nad on peadirigendiks või muusikadirektoriks. Legendaarne on olnud Neeme Järvi töö Göteborgi orkestri rahvusvahelisse tippu viimisel, värvikaid näiteid tema ja teiste Eesti dirigentide viljakast partnerlusest…
-
4. augustil esines Nigulistes belgia organist Edward De Geest. Kava esimese poole täitis Johan Sebastian Bachi orelilooming, teises pooles kõlas XX sajandi Euroopa orelimuusika.
Belgia külalise Bachi tõlgendustes torkas otsekohe silma jäigavõitu, pateetiliselt jutlustav kõneviis. Vähemasti kahes esimese teoses (Prelüüd ja fuuga c-moll, koraaliprelüüd ?Erbarm dich mein, O Herre Gott?) lõi selle mulje meetrumisümmeetria rõhutamine koos raskepäraselt pidulike retooriliste aeglustustega. Luterlus muidugi ongi mõne teise religiooniga võrreldes…
-
Koos Erkki Rautioga saabus Pärnusse legendaarne instrument, XVII sajandist pärit Cremona meistrite perekonna Amati t?ello. Ka selle instrumendi ajalugu on hästi põnev. Saksa t?ellovirtuoos Friedrich Wilhelm Grützmacheri (1832 ? 1903) omandusse kuulusid Amati ja Stradivari t?ello. Yrjo Selin õppis Grützmacheri juures ja Amati liikus läbi tema kuni Selini õpilase Rautioni. Olen saanud seda pilli näha, kuulda, katsuda ja isegi sellega häält tekitada ning sellest tegevusest tekkiv…
-
Mozarti ja Salieri muusika filmiga ühendamine on üks lihtsamaid teid ja kindla peale minek. See-eest ei tekita aga kahtlusi sisus ega mõju kommertslikult. Kontsert oli tõesti hea ja seda nii ideelt kui teostuselt.
Nii filmist kui esitatud muusikast jäi kõlama sama sõnum. Põhjused, miks kumbki helilooja piisavat tunnustust ei saanud, olid need, et Salieri oli liig tavaline ja omas ajas kinni, Mozart jälle liialt sellest ees. Muusikast…
-
Nende eesti publikule tuntud märkide seas üks omanäolisemaid on ansambli Vox Clamantis kooslus organist Aare-Paul Lattikuga. Kuigi Vox Clamantise uuemad projektid on seotud pigem Küberstuudio ja mitmete eesti jazzmuusikutega, oli 2. augusti kontsert orelifestivali raames otsekui tagasivaatepilk aastate taha. Vox Clamantise juht Jaan-Eik Tulve tuli juba seitsme aasta eest välja projektiga, mis rõhutas Arvo Pärdi loomingu seotust varajase muusika ja gregooriuse koraaliga. Kindlasti ühendab Pärdi loomingut…
-
Noor laulja Merle Silmato on lõpetanud Eesti muusikaakadeemia 2001. aastal Urve Tautsi käe all ning Sibeliuse akadeemia 2004. aastal Anita Välkki juhendusel. Merle Silmato ei pelga konkursse: ta võttis osa kõrgetasemelisest Mirjam Helini konkursist juba aastaid tagasi ning võitis 2001. aastal III preemia Klaudia Taevi nimelisel konkursil Pärnus.
Merle Silmato karjäärileht ei ole ei pikk ega kirju, kuid seda perspektiivikam. Temast õhkub professionaalset pühendumust, mille tunnistuseks kõnealuse…
-
Eva ja Maria laulude kogumik on psühhotroopse mõjuga ning võib ühel hetkel illegaalseks osutuda.
Kui 1960ndate alul sai Ühendriikides alguse uus folgiliikumine, siis esmalt oli see tagasipöördumine lihtsuse juurde: akustilise kõla, lüürilise lihtsuse, aga ka elu ja ümbritsevat otse puudutava poeetika juurde. Eessammuja oli tollal muidugi Bob Dylan, järgnesid juba Simon ja Garfunkel, kellest said pehmema popi iidolid ? nad andsid eeskuju sellele harmooniale ja ilule, mida…
