-
Kes on Neeme Järvi? Me teame, et ta on dirigent, me teame, et ta on raugematu energiaga geniaalne muusik. Kuulsust ja edu ei ole võimalik mõõta, kuid Neeme Järvit tunnevad kõik maailma tipporkestrid ja interpreedid. Ta on praegu Haagi Residentorkestri peadirigent ja New Jersey SO peadirigent, Detroidi SO emeriitmuusikajuht ja Göteborgi SO emeriitpeadirigent, Jaapani Filharmooniaorkestri peakülalisdirigent ning Kuningliku Šoti Rahvusorkestri laureaat-dirigent. Neeme Järvi on salvestanud rohkem…
-
Martti Talvela on kirjutanud, et ooperiliteratuuris on kaks bassirolli, mis kõrguvad üle teiste: need on Paavo Ruotsalainen ja Boriss Godunov. Talvela laulab ka oma plaadil koos Borissi surmastseeniga Paavo Ruotsalaineni kahte monoloogi “Minun on vielä ennen kuolemaani puhuttava Suomen kansalle. . . .” ja “En saa ovea auki. . . .”. Talvela esitus on tõesti niivõrd vapustav, et ei imestagi, et 1977. aasta Savonlinna festivalil käis Kokkoneni ooperit kokku vaatamas-kuulamas 15 000 (!) inimest.…
-
Olin ka Lembit Orgse aprillikuus toimunud “Prantsuse süitide” kontserdil. Nüüd tollaseid “Prantsuse süite” ja 17. mail muusika- ja teatriakadeemia kammersaalis kuuldud “Inglise süite” võrreldes pean tunnistama, et viimane kontsert meeldis isegi veel rohkem. Esitus oli mõlemal korral ühevõrra hea, põhjus peitus aga kahe teose erinevustes. “Prantsuse süitide” kontsert oli ulatuslikum ettevõtmine, tsüklid olid esitatud väga läbimõeldult ja viimistletult, kuid see on muusika, mis on teatud määral…
-
Mis siis annab põhjuse nimetada teost “Tuhande sümfooniaks”? Ettekande aparaat ja helitöö sisu on sellised, et ilmselt on põhjust rääkida miinimumkoosseisust, kuna maksimumi osas on absoluutselt vabad käed ning piirajaks on ainult saali või katedraali või vabaõhulava mahutavus ning akustika, ja pigem esimesena kui viimasena esituskoha vaimne aura. Enneolematu idee nõuab enneolematuid vahendeid. Mahleri Kaheksanda orkester on nn neljase koosseisuga pluss kaheksa metsasarve, neli trompetit, kolm…
-
Rõõmustav on orkestri noorenenud koosseis, mis annab lootust, et mõne aasta pärast kujuneb sellest kooslusest arvestatav tegija. Kontsertmeister Kristel Eeroja-Põldoja intensiivne ja kaunis viiulitoon annab keelpillidele hea toonuse. Kui eelmainitud avamängus jäi ehk vajaka plahvatavast kõlajõust ja ka täpsusest, siis kava teises pooles kõlanud avamäng ooperile “Rienzi” oli võluvalt elegantne. Kuulub see ju Wagneri varajasse perioodi, milles veel tugevad itaalia ja prantsuse ooperi mõjud. Eriti sugestiivselt…
-
Ysaye kvarteti plaadistus Deccale, mille leidsin, oli kolmeplaadiline komplekt Mendelssohni kvartettidest 2002. aastast. Järgmisel aastal asutas ansambel juba oma plaadifirma Ysaye Records/Aeon, millega on lindistanud Haydni, Schumanni, Mozarti ja Fauré loomingut. Haydni ja Schumanni teoseid, niisiis nende praegust paremikku sai ka eesti publik kuulda (Schumanni III kvarteti teine osa kõlas lisapalaks).
Ansambli märksõnadeks võiksid olla väärikus ja ühtsus nagu mõnel aadliperekonna vapil. Esimene tuleb esituslaadi akadeemilisusest ning…
-
Kaks head uudist: et eesti muusikas on tekkinud uus liider-pillimees Peeter Sarapuu, kes koostab omanäolisi programme ja ilmestab kontserdielu. Ja et NYYDi kavad näitavad jätkuvat suunda, kus heade muusikute hea kontsert ei pea ilmtingimata surmtõsine olema.
Seoses selle kohvikulõhnalise muusikavalikuga meenus Olari Eltsi juhatatud varieteekava Estonia teatris, koos Estonian Dream Big Bandiga mängitud sari “I Got Rhythm” ja sellest hooajast Stravinski-keskne vene muinasjuttude kontsert. See on juba läbi…
-
Hooaja lõppkontsertidega püüavad nii ERSO, Eesti Kontsert kui ka Tallinna Filharmoonia tuua välja oma tugevuse – uhke kava või sidemed eredate interpreetidega. Eesti Rahvusmeeskoor astub siia ritta küll mitteametliku lõppkontserdi, aga siiski samasse aega langeva erilise kavaga.
Kui EK ja ERSO löövad mastaapsusega (Mahleri VIII sümfoonia) ning Tallinna Filharmoonia karismaatiliste esinejatega (Frölich, Jaffe, Mustonen), siis RAM tõi publiku ette jazzi ja maailmamuusika. Lisaväärtuseks veel peadirigent Kaspars Putniņši…
-
Ka alustuseks kõlanud Tõnu Kõrvitsa orkestriteoses “Thule eleegiad” (2007) oli müütilist, aja ja olemise suurt plaani puudutavat, kuigi mitte apokalüptilises, vaid hoopis intiimsemas vormis. Teose esimese osa (“Öö pimeneb”) aluseks oli üks üsna püsiv laadilis-meloodiline kompleks ja põnevaks küljeks staatika raames saavutatud liikuvus. Siin mängis positiivselt kaasa esitus, sügav-pehme, kuid meloodialiinide värvi ja kandvust muutev orkestripolüfoonia. Teine osa, setu kandleviisidel põhinev “Kellä’ ” matkis kirikukella kõlasid,…
-
Festival Schwetzigeni rokoteatris
Edela-Saksa raadio festival Schwetzingenis (26. IV – 10. VI) on järjekorras juba 56., selle pealavaks alati kaunis rokokooteater. Edvard Griegi ja Jean Sibeliuse mälestustähtpäeva puhul korraldatakse Põhjamaade muusika sari “Nordische Welten”, esinemas pianist Olli Mustonen, viiuldaja Baiba Skride koos pianistist õe Lauma Skridega ja organist Iveta Apkalna Lätist, sopran Solveig Kringelborn ja vioolamängija Lars Anders Tomter Norrast, Kremerata Baltica koos Gidon Kremeriga (kavas ka Pärt, Vasks…
