-
Ma nutsin unes, kui nägin
und sellest, et hauas ju sa.
Ja üles ärgates leidsin
veel põskedelt pisara.
Schumann on oma napisõnalisse päevikusse kirjutanud: “Caritase ootamine ja selle tagajärjed jaanuaris 1837”. See on tsükli “Dichterliebe” op. 48 nr 13 mõjusaim Lied, siin-seal nimetatakse seda ka Schumanni laululoomingu üheks tipuks üldse.
Veel soovin toonitada artistide valitud kava erakordsust ühe olulise asjaoluga. Ei pea ju pikalt selgitama, kui oluline on Lied-pianisti roll ning…
-
Ansambel Red Priest esindab maailmas barokkmuusika atraktiivsemat, teatraalsemat ja rõhutatud virtuoossuse poolt. Nende kavas on programmid “Nightmare in Venice” (“Õudusunenägu Veneetsias”) ja “Pirates of the Baroque” (“Barokkpiraadid”). Keskaegset müstikat ja õudust kujutava pealdisega plaadid müüakse läbi rekordkiirusel. Festivalid ehivad nendega oma lõppkontserte.
Mustlasviisid klavessiinil
Viljandi kava oli pigem plokkflöödikeskne ja näitas Piers Adamsi (10. VII) fantaasiaid ning virtuoossust XVII sajandi vähe tuntud heliloojatest Bachi ja Händeli, Poulenci ja…
-
Teine ja palju problemaatilisem on akadeemilise kammermuusika kontserdil esitatav kava. Kuskil pole öeldud ega avaldatud nimekirja, millised heliloojad selles sarjas esitamiseks sobivad või ei sobi. Selles punktis on ka kõik korras (jokk), ent kui on tegemist vähe tuntud helilooja(te)ga, siis peab see olema mingilgi määral avastus või üllatus ehk veel midagi – ei tea mida, aga seda “midagi” ei olnudki. Jätame kõrvale Bohuslav Martinů (1890–1959) ja…
-
Koos Patricia Rozarioga tegi Vanbrugh Quartet Grigorjeva “Aaria” (2007) esiettekande. Koonduslaagris hukatud Jelizaveta Kuzmina-Karavajeva (nunnaks pühitsetuna ema Maria) tekstile loodud teose teljeks oli stoiline vokaalfraas, varjundajaks koloristlik või tonaalharmoonia elementidega vertikaal. Tekstivalik oli kõnekas: “Koos oma rahvaga ma tõstsin mässu ja välja astusin, kui toimus ülestõus. . . .” – kas aprillisündmuste kommentaar?
Rahvamuusika intonatsioonid ja veristlik ooperitraditsioon ristusid itaalia XX sajandi helilooja Ildebrando Pizzetti “Kolmes laulus” rahvaluule tekstidele, milles…
-
Kuuldamatu muusika
Praegu küsitakse kvantfüüsikas jätkuvalt: kas asjad on olemas, kui keegi neid ei vaatle? Küsime siis meie nii: kas muusika on olemas, kui keegi seda ei kuule? Just elektrooniline muusika annab põhjendatud aluse küsida nimelt nõndaviisi, sest iga teine pill peale elektroonilise annab teile helide vahendusel teada, et tehakse muusikat. Kuid süntesaator ei pruugi seda teha, kui olete võimendaja “heli maha keeranud”. Ometi võib joosta selles…
-
Tean mitmeid tuttavaid, kes sätivad oma puhkuse ja välisreisid selle järgi, et juuli lõpus saaks kindlasti Viljandis olla. Tundub, et juba sealtkaudu pakub Viljandi festival meie pärimusest võõrandunud kaasajal just sedasama mõnu ja turvatunnet pidevast kordumisest, taastulemisest ja üksteisega koosolemisest, mida ka paljud agraarse eluviisiga seotud pühad on endas kätkenud.
Teadlikult või alateadlikult on ka korraldajad vist sellest aru saanud. Mulle meeldib, et palju sellest, mis kõlab…
-
Aspeni muusikafestival, USA uhkemaid ja suuremaid suvepidustusi (58. korda, 21. VI – 19. VIII), pakub üheksa nädala jooksul enam kui 350 üritust. Viiuldajad Sarah Chang, Hilary Hahn, Julia Fischer (ülehomme Nicholas Maw’ kontserdiga), Cho-Liang Lin, Gil Shaham ja Joshua Bell, pianistid Joseph Kalichstein, Leon Fleisher (ka dirigendina) ja Boris Berezovski, meie Hando Nahkuri professor Bostonis Gabriel Chodos, ooperitäht Kathleen Battle ja trompetist Wynton Marsalis on suurimad publikumagnetid.
“Carmenit” etendatakse…
-
“Legend juba eluajal,” on kulunud väljend, kuid inglise ansambli The Rolling Stones puhul täpne. Rollingud on pinnal püsinud 45 aastat ja on tegelikult saanud juba institutsiooniks. Bändi plaadid müüvad siiani hästi ja kontserdid tõmbavad ikka kokku rahvamasse. Ent kunagi metsikult rock’i mässulippu lehvitanud ansambli värskus on asendunud enda kordamisega ning algusaastate sütitavast sädemest on saanud värelev leek. Kuid kõigest hoolimata on just Rolling Stonesis kütkestaval moel…
-
Nagu tavaks, oli festivali kavas rohkesti erinevatele koosseisudele loodud keelpillimuusikat, sealhulgas nii ansambliteoseid kui ka orkestrimuusika kuldne klassika Tšaikovskist ja Griegist Elleri ning Singini. Klassikalis-romantilisele pealiinile lõi põneva kontrasti välisautorite ja eesti nüüdismuusika, sealhulgas John Corigliano, John Kinsella, Arvo Pärdi, Tõnu Kõrvitsa, Erkki-Sven Tüüri, Galina Grigorjeva jt teosed.
Festivali teises pooles tulid mängu vokaalžanrid. Hoolimata sellest, et interpretatsioonikunst muutub üha kosmopoliitsemaks, tõi festivalimuusikasse erivarjundeid ka teatav regionaalne…
-
Sinkova ja Leiten on oma kontserdi kava lahti seletanud kui allmaailma ja jumalikku temaatikat sisaldava ning lahterdanud teosed “põrgulikeks ja taevalikeks”. Sellise klassifikatsiooni taga seisab päris selge ja vaimukas loogika. Giuseppe Tartini Sonaat g-moll “Il Trillo del Diavolo” parteiline kuuluvus on selgelt fikseeritud trilleri päritoluga. Selle populaarse viiuliteose on päris meisterlikult flöödile seadnud Olga Sinkova ning loo esitusele pole mingeid etteheiteid. Need olid vist sonaadi teise…
