-
Narva Linnaorkestri kontsertmeistri ja Keila muusikakooli õpetaja ameti kõrval on Leena Laas igal aastal tulnud lavale uue kammermuusika-kavaga ja ei ole tal ka plaadistamine unarusse jäänud, kui meenutada CDd pealkirjaga „Poeme d’amour”. Rohkem kui viimased kümme aastat on kestnud viljakas koostöö pianist Nata-Ly Sakkosega. Leena Laas on, muide, üks neist vähestest meie viiuldajatest, kes on teinud koostööd ka Kremerata Balticaga, juba see iseenesest on kvaliteedinäitaja.
Seekordne kava…
-
Ning 1970ndate Elvise loomingule, ta lauluvalikule, esitustele ja arranžeeringutele vaadatakse sageli ülevalt alla. Mina sellega muidugi päri ei ole. Tõsi, raadiokantristandardid ja estraadileelotused ei ole just see, mida ma kuulata tahaks, kuigi Elvis muidugi oskab ka neid tihti esitada nii, et asi on üle prahi. Ta on ikkagi lihtsat päritolu lõunaosariiklane, kes vaid juhuse tahtel tõusis sest valgest kõntsast sääl XX sajandi üheks suuremaks ikooniks, vabastajaks…
-
Kammerkoor on USA s 1990. aastast saadik esinenud koguni üheksal korral (koos Tallinna Kammerorkestriga kolmel korral), mistõttu see polnud koorile erakordne ettevõtmine, pigem väljakujunenud traditsioon. Samas oli tegemist kahtlemata olulise sündmusega eesti kultuuri jaoks, kuna ookeani taha eksporditi kõrgel tasemel eesti muusika paremik. Kontsertide vastu oli huvi suur, vastuvõtt tuline ning ajakirjanikud jagasid positiivseid hinnanguid sellistes olulistes väljaannetes nagu Washington Post, Kansas City Star, Toronto Star…
-
Eelmisel pühapäeval toimus selline teisendumine Estonia kontserdisaalis, kus Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, üle-eestiline poistekoor Kalev (koormeister Hirvo Surva), solistid Heli Veskus (sopran), Teele Jõks (metsosopran), Juuli Lill (alt), Mart Madiste (tenor), Uku Joller (bariton) ning Piret Aidulo (orel) ja Tatjana Lepnurm (harf) ette selle romantilist rahu sisendava suurvormi, juhatas Paul Mägi. Teos, mille tekkeimpulsiks on tõenäoliselt praktiline vajadus värskendada kiriku repertuaari jõulumuusika valdkonnas, on hästi universaalse ja…
-
JOHN ADAMSI ooper „DOCTOR ATOMIC”, THE METROPOLITAN OPERA kinoprojekt, dirigent Alan Gilbert, lavastaja Penny Woodcock,
libreto Peter Sellars, peaosas Gerald Finley. Maailma esiettekanne San Francisco Opera, 2005, kobarkinos 8. XI.
Meti kinoprojekti üks olulisi plusse on see, et lisaks juhtiva ooperiteatri lavastustele saime seekord näha maailma kuulsaima elava helilooja uudisteost. Teost, mis ilmselt Eesti lavadele niipea ei jõua. Ja kesist publikuhuvi arvestades pole ka hullu, kui ei jõua.…
-
Moskva Suures teatris tõi „Carmeni” uue produktsiooni välja inglane David Pountney, 22. novembri etendus oli selle produktsiooni üheksas.
Pountney on Prosper Mérimée loo kaasaega kandnud ja sellega seoses mitmetesse stseenidesse omajagu vürtsi lisanud. Näiteks II vaatuse tegevus Lillas Pastia kõrtsis on viidud luksuslikku bordelli; IV vaatuse duetis esitab Escamillo oma fraasid otse härjavõitluselt lavale asetatud 14 teleaparaadi vahendusel, Carmen aga vastab talle lavalt; toreadoorid naudivad rahvahulkade tähelepanu…
-
Kui olete parasjagu sisse maganud, sokid sassis ja püksid triikimata, ning peate ilmtingimata õigel ajal rongile või lennukile jõudma, kas siis võtate kätte ja hakkate laulma? Ja kui, siis millist laulu – kas härgamisi venivat eleegiat või kärekiiret marssi? Aga kui ootate kella järele, kui aega on hirmpalju, enne kui saab täis see hetk, mil kohtate inimest, kellest hoolite – kas siis laulate, et aega parajaks…
-
„Klaveripalaviku” sarjas on siiani esinenud väljapaistvad pianistid, olgu nimetatud näiteks Irina Zahharenkova, Daniil Sajamov või Peeter Laul. Peab ütlema, et seekordne solist eelnimetatutega kahjuks samasse klassi ei kuulu. Rimski-Korsakovi Klaverikontserdis oli puudu nii tehnilisest kui ka sisulisest üleolekust ning ebaselget kõlalist kontseptsiooni hägustas lisaks veel kiriku kumisev akustika. Teos, mis on pühendatud Ferenc Lisztile, sisaldab palju lisztlikke kujundeid ja karaktereid, kuid on siiski tihedalt seotud vene…
-
„Joonas” koos „Hiiobiga” on eesti muusika kaks nurgakivi
Nagu öeldud, on teos omas žanris eesti muusikas esimene, ja kui lisada sellele Artur Kapi oratoorium „Hiiob”, siis ongi kogu senise eesti muusika kaks nurgakivi paigas (Ivalo Randalu väljend). Vahe on selles, et kui „Hiiobi” (1929) esitust kuuldi juba 1931. aastal, siis „Joonas” tuli esiettekandele Eestis 80 aastat pärast selle esiettekannet Saksamaal, s.t 25. mail 1989. aastal Estonia kontserdisaalis…
-
Vokaalajaloos armastatakse ikka meenutada möödunud sajandi esimeses pooles säranud tenori Benjamino Gigli tõdemust: lauljaks alla üheksa aasta ei saada! Ja seda ütles nii rikkaliku loodusanniga inimene, kes juba 17aastaselt laulis Verdi Alfredo rolli „La traviata’s”! Kindlasti on erandeid, näiteid võib kuhjaga leida, kus lavalaudadele on toodud vaevalt kolme aasta „produkt”, kuid sellele on järgnenud väga lühiajaline säramine. Kui tahetakse liiga nobedalt puulatva jõuda, võib mõni reetlikult…