-
Tulemused :
Grand prix tütarlastekoorile Ellerhein Laste- ja noortekoorid: II – Tallinna Muusikakeskkooli noortekoor, III – Taplow’ Noortekoor (Suurbritannia)
Mees- ja naiskoorid: I – Peterburi Nikolai Rimski-Korsakovi nim Muusikakolledži naiskoor (Venemaa), II – tütarlastekoor Ellerhein, III – Tartu Ülikooli Naiskoor
Segakoorid: I – Mariakören (Rootsi), II – segakoor Sonore (Läti), III – Tartu Noortekoor
Kammerkoorid: II – Tartu Ülikooli Kammerkoor, III – kammerkoor Head Ööd, Vend
Rahvamuusika: I – segakoor Suisapäisa,…
-
Festivali eelarve on väga suures sõltuvuses piletimüügist. Kui üks tänavusi peaesinejaid, soullaulja Angie Stone on oma rahvusvahelist staatust arvestades igati sobilik üles astuma 4000 kohaga Tallinna linnahallis, siis näiteks praeguse jazzmuusika staarvokalistile Al Jarreau’le pole Estonia kontserdisaal oma väiksuse poolest kindlasti mitteseisusekohane. Sama võiks arvata Vene kultuurikeskuses esineva Paquito D’Rivera kvinteti kohta. Üheksa Grammyga pärjatud klarnetistsaksofonist on üks vaieldamatu globaalse mõõduga tippmuusikuid oma pillil ja žanris.…
-
Arvo Volmer on Estonia SOga sel sajandil kontserdilavale toonud Saint-Saënsi „Simsoni ja Delila” ja Mozarti „La clemenza di Tito”. Eesti muusikaloo tänane seis on selline, et pealinna ühes majas baseerub kaks kõrgetasemelist sajaliikmelist sümfooniaorkestrit, kellest üks just saabus USA turneelt ja teine vaimustas meid Mahleriga. Mahleri viieosalise, ligi 80 minutit kestva sümfoonia kuulamine (ilma vaheajata) ei ole lihtsa ajaviite killast. Kuid teose kestvusega hirmutamine ei pea…
-
Kava koosnes lauljanna sõnul tema lemmikutest ja sisaldas Lied’i-repertuaari sisukamaid ivasid, tunnistades interpreedi soovi vaadata süvenenult endasse ja võtta keerukaid ülesandeid. Siin olid Schuberti laululoomingu helgeimad leheküljed – „Frühlingsglaube”, „Ganymed”, „Rastlose Liebe” ning siiraima palanguga „Lied der Mignon” ja „Gretchen am Spinnrade“ –, kõik meeleolud kanti kuulajani hea stiilitunde ja dramaturgiaga. Imponeeris „Ganymed’i” tempovalik ja muidugi kõikjal sõna väärtustamine.
Pianist Hartmut Hudezeck oli filigraanse fraasikäsitlusega, kuid Lied’i-kontserdiks…
-
Ansamblite Heinavanker ja Voces Musicales vaikse nädala kontserdid 5. ja 10. IV Jaani kirikus.
Vaimuliku muusika esitamisel seisab interpreet tihti teatavat tüüpi paradoksi ees. Muusika olemuseks tuleb pidada liikumist, s.t kulgemist ühelt pingeseisundilt teisele, vaimulik muusika peaks aga enda kohta käiva epiteedi õigustamiseks viitama selgelt mingile liikumise taga olevale ajatule, s.o teatavas mõttes liikumatule seisundile. Hea interpreedi ülesandeks jääb muusika mõlemad aspektid esile tuua. Mõnikord aitab interpreeti…
-
Vaiksesse nädalasse mahutatud kontsert oli küll kõlarohke, aga tehtud hästi ja suure rõõmuga. Ühiskontsert igas mõttes, sest osa orkestrante ja soliste olid pidevas liikumises, musitseerides kord ühes, kord teises bändis. Kavas ainult eesti muusika: rahvaviisiseadest Uno Naissoo, Olav Ehala, Kustas Kikerpuu, Arne Oidi ja Teet Raigi laulude ja instrumentaalpaladeni. Vokaalsolistidena astusid üles Reelika Ränik, Tuuli Taul, Teele Viira ja Anna Kutšinskaja. Bigbändi juhendasid vastavalt Siim Aimla…
-
Aga küllap on sellel sada takistust, alates sellest, et „normaalne” muusikateadlane ei taha midagi välja anda tõeliselt põhjaliku eeltööta. Sarja alusmaterjaliks on olnud seminariettekanded, nagu oli ingliskeelse avaraamatu „Music History Writing and National Culture” (1995) puhul, aga ka muu teaduslik tegevus, alates magistritöödest. Sarjas on varem ilmunud Kristel Pappeli uurimus „Muusikateater Tallinnas XVIII sajandi lõpus ja XIX sajandi esimesel poolel” (ooperid Mozartist Wagnerini, 1996), Virve Lippuse…
-
Ühtepidi on ta otsekui Juhan Aavik, kes lõi oma surematu „Hoia, Jumal, Eestit” – Eespere „Ärkamise aeg” on selle idee õigsuse kinnitus. Hoopiski teiselt, inimese eksistentsiaalsemalt poolelt, on Eespere võrreldav Gustav Mahleriga. Tõestuseks toon pöördumise tugevate algtekstide poole ja ühtaegu suunavõtmise sõnastamatu programmilise helimaalingu poole. Eriti sellel plaadil kõlavates teostes. Siin on ilusas koosluses nii instrumentaalne kui ka vokaalne hardus. Helikeelelt küll erinevate kahe ajastu ja…
-
Jah, regilaul on tore küll. Ent kas poleks hoopistükkis lihtsam rahva eneseteadvust ja -uhkust ehitada teadmisele, et kõik see Euroopa kultuur tantsib meie taktikepi järele? Sedasi unistades kaugele ei jõua, on Eesti muusika päevade (EMP) seekordne sõnum. Tarvis tegu teoks teha! Mammutkontserdil saamegi teada, milline võis olla siinsetel aladel jahti pidava küti hüüd I sajandil e Kr, kuidas kõlas isorütmiline regilaul XII sajandil või XVI sajandi…
-
Mul on hea meel näha, et selline suhtumine on jätkunud siiamaani. Kui mõelda sellele perioodile ehk siis umbes ajavahemikule 1990ndate keskelt kuni tänaseni, mil ma selle festivaliga tihedamalt seotud olen olnud, siis võib EMPi vaimsuse osas näha tõepoolest imetlusväärset järjepidevust. Kuigi korraldajad on vahepeal vahetunud, on see ikkagi selgelt seesama üritus ja sellesama vaimsuse kandja, mis ta oli ligi viisteist aastat tagasi. Samas on toimunud ka…
