-
Geenide muusika ja rõõmus meel
Vahel ilmuvad muusika loomiseks välja veel hullumeelsemad ideed: näiteks, kui igale geeni ehituskivile ehk aminohappele vastaks üks kindel noot ja kogu geeni nootide järgnevus üles kirjutada, saab seda tõlgendada muusikateosena, mille saab patenteerida. Inimkonna hüvanguks, ütleb patendiomanik. Teaduse nuhtluseks, ütleb patendist ilmajäänu. Kõrvalseisja ei tea ütelda midagi. Kuid sellest hoolimata on temagi kehas kuni 30 000 geeni, peaaegu terve Pärnu-täis rahvast, kes…
-
Neis lauludes võlus küpsele kunstnikule omane nüansseeritud ja intelligentne musitseerimine. Kogu kava esitati peast ja originaalkeeles, mis näitab taas Miilbergi stiilipuhtust ja põhjalikkust. Kahju, et kammerlaulu laiemaks viljelemiseks puuduvad Eestis nii raha kui ka publik. Estonia teatrisaali õnnetu akustika on teinud forsseerimisest Eesti lauljate kaubamärgi, millest on suutnud hoiduda vähesed. Hääle valjusest on saanud omaette „kvaliteedinäitaja“ ja vahel tundub, et paljude puhul ka ainus. Liialdamine ja…
-
Seevastu mõni tema instrumentaalkontsert (nt viiuli- ja klaverikontsert) seisab oma muusikalise dramaturgia, orkestratsiooni ja solisti-orkestri suhestatuse poolest sümfooniažanrile vaat et lähemalgi kui „klassikalisele” instrumentaalkontserdile. Sümfoonilise koega instrumentaalkontsertide kilda tuleb siinkirjutaja hinnangul arvata ka kõnealune „Illuminatio”, kuigi ühe väikese mööndusega kammerlikkuse suunas. Nimelt on helitöö partituur kirjutatud väikesele sümfooniaorkestrile (s.t kahesele puupuhkpillide koosseisule) ning küllaltki kammerlikku üldpilti, teisisõnu kõlalist läbipaistvust rõhutavad omasoodu pillirühmade rohked divisi-jaotused. Tüür on…
-
Siinkohal küsitleme EKÜ algatajaid ja selle raske vankri eestvedajaid Niina Murdveed (kuulus ESTA juhatusse 1996–2000) ja Aino-Marika Riikjärve (ESTA juhatuse liige 2002–2007).
Eesti Keelpilliõpetajate Ühingu sünd langes ärevale ja murrangulisele ajale Eesti elus, ometi hakkaksite väikese algatusrühmaga looma keelpilliõpetajaid ühendavat organisatsiooni. Milline on olnud EKÜ panus keelpillihariduse arengusse Eestis?
Niina Murdvee: Kuna olen ise kõik need 20 aastat olnud tegev ühingu juhatuses, on mul raske olla objektiivne. Oli…
-
Kaasa aitab hea vormitunnetus ja registreerimisoskus ning loomulikult väga hea tehnika. Laupäevaõhtusel kontserdil olid kõik need nõuded esmaklassiliselt täidetud. Kontserdi hoolikalt koostatud kavaleht täiendas kuuldekujutlust asjaliku infoga, kusjuures paari helilooja puhul (Lill, Riše) oli lisatud ka nende enda kommentaar loodule. Interpreeti puudutavast osast saime aga teada, et ta mängib „rõõmuga uut eesti muusikat, kus puuduvad nn reeglid, kus on võimalik vabalt otsida ja proovida, kus ei…
-
„Mõttesähvatus” tekkis ansambli loojal, koosseisu ainsal pärimusmuusikul Sandra Sillamaal, kes kutsus džässmuusikud juurde, et osaleda Põlva rahvamuusikatöötluste festivalil. Tore, et kuskil sellises kauges ilusas kandis nagu Põlvas on rahvamuusika töötlemise(!) festival, mis teeb rahvamuusikast kaasaegse, tänapäeva inimest täiesti adekvaatselt kõnetava žanri. Kui vint huumorit, loomingulisust ja tänapäeva helikeelt juurde keerata, on sel hoopis uus elu ja mõte. Ja juured jäävad ju alles! Ei lähe see muusika…
-
Mainitud muusikaline kooslus on aga jõudnud oma esikplaadini, mis on ühe loomingulise kollektiivi tegevuses märgilise tähendusega sündmus. Materiaalse ja lõpetatud objektina mõjub plaat millelegi joone allatõmbamisena, aga ka esteetilise kreedo manifestatsioonina, millega kollektiiv end muusikaelus põlistab. Seetõttu ei tohiks Ansambel U: käsitlemine laiemas kontekstis olla ülearune. Ansambli imagot mõjutab ilmselt kõige rohkem taustsüsteem, kus oma tegevust alustatakse. NYYD Ensemble tekkis eelkõige alternatiivina nõukogudeaegsele vanale ja sel…
-
Eestimaalaste jätkuv armastus Queeni vastu on tänaseks leidnud väärilise väljundi: Vanemuises elustus ansambel kontsertetendusega „Queen – the Doors of Time”, millega antakse maikuu jooksul 15 etendust. Lavastaja on Mare Tommingas ja muusikajuht Tarmo Leinatamm. Peab imetlema teatri tahet selletaoline etendus kavva võtta. Seda enam, et eeskujusid pole eriti võtta. Samas on Tommingal enesel varasem kogemus Mercury „Barcelona” näol olemas. Võtsin sõnumi Queeni muusika „lavastamisest” teatrilaudadel vastu…
-
Liikuv ja meeleolukas
Marko Matvere lavastus on elav ja liikuv, miski ei seisa paigal ega ole staatiline. Tegelased elavad oma maailmas, olles samas mingi peene niidi abil publikuga seotud, mistõttu moodustavad otsekui osakese saalis olijatest. Seda efekti aitavad suurendada mõne tegelaskuju liikumised saalist lavale ja lavalt saali. Matvere, kelle esimeseks ooperilavastuseks oli kaks aastat tagasi Bizet’ „Carmen” Pärnu „PromFestil”, on ka sellesse tänapäevase koega Manoni loosse pikkinud…
-
Võiks ju küsida, et mis siis selles nii erilist? Suurte maestrote kogutud teoseid on Euroopas välja antud juba aastakümneid, mõnedest isegi mitu versiooni. Eriline on kõigepealt fakt, et esimesena Baltimaadel on jõudnud selleni eesti helilooja, teiseks kogu ettevõtmise rahvusvahelisus ja mastaapsus. Meie individualismi ajastul ei juhtu just sageli, et ühise eemärgi nimel rakenduvad püsiv riiklik rahastus (Kultuuriministeerium), kolmanda sektori fanatism ja kompetents (Rahvusvaheline Eduard Tubina Ühing)…
