-
Sigrid Kuulmann kuulub sellesse viiuldajate põlvkonda, kes on saanud suurepärase pillimängulise hariduse: õppinud Tallinna muusikakeskkoolis ja Eesti muusikaakadeemias Tiiu Peäske käe all, täiendanud end Londonis Yfrah Neamani juures ning lõpuks Düsseldorfis Roza Faini juhendamisel. Loetelu lõpetavad praegused õpingud EM TA doktorantuuris. Nimetamist väärivad mitmed riigisisesed auhinnad ja laureaaditiitel Heino Elleri nimelisel rahvusvahelisel konkursil. Kuulmanni repertuaar on lai. Usun, et temale kuulub eesti viiuldajate hulgas nn viiuldajate…
-
St. Edmundsbury meeskoori peadirigendi Mark Jeffersoni juhatusel kandsid koorid ühiselt ette John Taveneri põneva ja meditatiivse helikeelega teose „Open Secret”, kus islami ja ortodoksi tekstid ja muusika on voolavalt põimunud inglise traditsioonilise kirikumuusikaga. Teos on loodud spetsiaalselt neile kooridele, teose esmaettekande tegid samad koorid 2006. aasta oktoobris Tartu Jaani kirikus. St. Mary kirikus toimunud kontserdi liigutavamateks hetkedeks kujunes Ernesaksa „Mu isamaa on minu arm”: laul kõlas…
-
Sellised arvamused on väga ohtlikud ja mõttetudki, seda enam, et ennustajad ei ole otsustajad. Sibeliuse Kolmas erineb kahest eelmisest, aga pole mitte sugugi nõrgem, mida tõestas ka äsjane esitus. Teatavasti seisneb erinevus mõneti väiksemas vask- ja löökpillide koosseisus ning justkui keelpillide osa olulisuse kasvus partituuris. Tegelikult erineb orkestri koosseis Teise sümfoonia omast minimaalselt – Kolmandas on vaid üks trompet ja tuuba vähem. Hoopis iseasi on, kuidas…
-
Instrumentalistide ansambel musitseeris kõrge empaatia ja kõlakultuuriga. Sümfoonia kolmanda osa Menuetto tõlgendus oli üsna tundeline, isegi sentimentaalsevõitu. Ju siis inspireeris dirigenti üks teine, sajand hiljem Viinis moodi läinud õukonnatants . . . . Finaali Allegro läks tempoliselt pisut „üle võlli”, mistõttu kohati läksid kaduma pillirühmade muusikalised lühirepliigid. Üldiselt oli nauditav kuulda orkestripillide head tasakaalustatust bassirühmaga. Missa c-moll hämmastab oma sügava väljendusjõuga, olgugi et on loodud 20aastase komponisti sulega. Siin…
-
Teises osas ärkab Gerontiuse hing paigas, kus pole aega ega ruumi. Nüüd algab hinge rännak teispoolsuses, kus saatjaiks Ingel ja ingellike hingede koor, kohtutakse ka mitmesuguste kurjade vaimude ja deemonitega. Lõpuks jõutakse eesmärgini, Kohtumõistja troonini. Nagu näha, ei hiilga Newmani poeem just erilise originaalsusega – midagi sellesarnast juhtub ju ka Goethe „Fausti” II osas ja Dante „Põrgus”. Kuid muusikale on niisugustes fantaasiapiltides mänguruumi küllaga ja Elgar…
-
Reinvere „Reekviem” on tavapärase reekviemiga võrreldes erandlik nii koosseisu, vormi kui ka sisu poolest. Teose kestus (45 minutit) annab sellele küll suurvormi kaalukuse, kuid koosseis on ebatavaliselt väike: flööt (Mikael Schmid, Belgia) ja neli meeshäält (bass Aarne Talvik, tenorid Toomas Tohert ja Mikk Üleoja, bariton Rainer Vilu). Teose tekstuur on kammerlikult habras, sooloflööt toob sellesse hingamise elusust ja rahutust, vokaalpartiides on kesksel kohal detailne kõla- ja…
-
Loomulikult on noorte interpreetide – ja mitte üksnes noorte – maailmaturule pääsemisel plaatidel oluline roll. Kuid CD olemasolust ei piisa. Oh kui palju on maailmas suurepäraseid artiste, kelle diskograafias on hulk salvestisi, millest teab vaid käputäis sõpru ja spetsialiste. Kui jätta välja Naxose toodang, on üldiselt maailmas klassikaplaatide müük langustrendis ning nii väikeses kultuuriruumis, nagu seda on Eesti, annab see eriti teravalt tunda. Klassikalise muusika produtseerimise…
-
Pianist on öelnud, et tal pole kerge otsustada, milline neist pillidest on kõige armsam: „Väga huvitas proovida, kas on võimalik mängida kolmel erineval pillil ja kuidas suudan ületada nende pillide eripära, – ja see oli juba harjutades mulle päris huvitav ülesanne, mis oli alguses hästi pingutav, eriti Haydni sonaadi puhul võttis päris tükk aega. Kõik need pillid on mängija seisukohast hästi arendavad, sunnivad vaatama muusikale ja…
-
Sündmuse avasid üks selle korraldajaid, kultuuriseltsi juhatuse liige Nikolai Peitš-Auster ja Eesti Vabariigi konsul Peterburis Maris Kaiva. Muusikaliseks avapalaks oli Georg Otsa lauldud Raimond Valgre „Saaremaa valss”, mille saatel esines kultuuriseltsi tantsuansambel Nevo. Valgre temaatikaga haakus kingitus, mille Eesti teatri- ja muusikamuuseumi tervitusena kultuuriseltsile üle andsin – sarja „Elavik” kümnes raamat „Mu kallis Niina!” (koostaja A. Põldmäe). See sisaldab valiku Raimond Valgre kirju leningradlanna Niina Vassiljevale…
-
Üha rohkem tuleb jutuks, et just praegu on Baltimaad ja kogu Ida-E uroopa muusikaäri tähelepanu keskpunktis. Lääne- ja KeskEuroopa on juba piisava hoolega läbi trambitud, Skandinaavia turg sõidab vana rasva peal ja nendib, et pole enam vanad head ajad . . . . Janu seletamatu uue järele saavad kustutada vaid värsked nimed – soovitavalt muusikud, kel säilinud senikuulmatud veidrad jooned. Eesti keel ja muusikastiilide segamine on sellises skaalas oluline…
