-
Kuna sinu maailma kuuluvad nii Genialistid kui ka ERSO, ansamblid U: ja Metsatöll, NYYD-festival ja lastesaade „Buratino tegutseb jälle”, pole ehk liiast küsida, mis stiilis „Mowgli” muusika tuleb?
Tauno Aints: Püüan leida erinevate stiilide ühisnimetajaid. Liigun selle suunas, et ehk hakkavad otsad mingis punktis kokku sulama. See väljendub juba koosseisus. Sümfooniaorkestrile on lisatud trummikomplekt, bass, kitarr, klaver ja koor. See võimaldab vihjata paljudele tänapäeva stiilidele, stiil on…
-
Festivali mõjusamad elamused olid seotud soome pärimusmuusika tippude, nõbude Antti ja Esko Järveläga. Seda nii ansambli Tsuumi Sound System kontserdil, mille mootoriks Kaustiselt pärit Järveläd suuresti on, kui ka nende kahe tunduvalt intiimsemal ja kammerlikumal kontserdil. Tsuumi Sound System demonstreeris pärimusmuusika rokilikku külge jõulise ja energilise esituse ning seejuures väga viimistletud seadetega. Järveläte duo kontsert aga kujunes väga rafineeritud ja hõrguks elamuseks, lubades heita pilgu sellesse…
-
Osalenud kuulajana juba aastaid igal festivalil, panen endiselt imeks sedavõrd tugeva terviku joonistumist ürituse väga eriilmelistest kontsertidest. Ei ole just tavapärane, et sajad erinevate muusikaliste eelistustega kuulajad naudivad samaväärse rõõmuga nii kauneid vaimulikke viise Eesti Filharmoonia Kammerkoori esituses kui ka ehedalt lõunamaiseid Alentejo laule otse Portugalist. Nii Kaie Kõrbi ja Tiit Petersoni modernistlik-humoorikat kitarrimuusikakäsitlust kui fantastilist a cappella viisikut, Calmus Ensemble’it Saksamaalt.
Akadeemilise kammermuusika sügava austajana on…
-
Laitmatu ettekanne ja nooruslik entusiasm – nii iseloomustaksin festivali avakontserti „Muusikapärlid”. Balti Noorte Filharmoonia eripära lisaks Läänemere maade muusikute koostööle ongi kaugele paistev vaimustus tehtavast. Ja tundub, et see vaimustus sai publiku üle võimu. Projektorkestriga kolm hooaega musitseerinud Kristjan Järvi on peadirigendi ja kunstilise juhina kindlasti selle ühistunde ja rõõmu telg ning initsiaator. Orkestris mängivad andekaimad noored muusikud Taanist, Norrast, Rootsist, Soomest, Venemaalt, Eestist, Lätist, Leedust,…
-
Lugematute festivalide ja muusikapäevade seas on orelifestival omamoodi ankrukivi, mis kätkeb kindlaid kvaliteete. Kümne päeva jooksul anti üle Eesti 29 heal tasemel kontsert: 11 toimus Nigulistes, 9 Tallinna Jaani kirikus ning üks nii Tallinna toomkirikus kui ka Rootsi Mihklis; neli kontserti jõudis Pärnu Eliisabeti kirikusse ning korra sai orelifestivali esinejaid kuulata Kodavere, Iisaku ja Tartu Jaani kirikus. Tallinna Jaani kirikus viidi läbi ka kolm meistriklassi, mida…
-
Regulaarset aastaringset kontserdielu ja püsipublikut on saarel napilt, kuid suvel Hiiumaal rahvahulk mitmekordistub ning suvekontserdid on orienteeritudki põhiliselt suvitajatele. Mõni üritus meelitab publiku just ekstra selleks sündmuseks saarele. Näiteks „Sõru džäss” on selline magnet, kus nii esinejad kui enamik kuulajaid saabub mandrilt ja mõnele sõpruskonnale on kujunenud lausa eluviisi osaks käia enne jaanipäeva nädalalõpul Sõru festivali raames Hiiumaad vaatamas. Festivali korraldaja Guido Kangur on võtnud eesmärgiks…
-
Vanade roomlaste ütlemist, et ühtsuses peitub jõud, on lihtne seletada, kuid väga keerukas teostada. Eestlastele on aegade algusest sisendatud, et kahekesi jõuab rohkem kui üksinda, olgu siis igasugu ühistute loomisel või hoopis kolhoosikorra sundloomisel. Siiski oleme üsna tõrksad ja pusime pigem omaette niikaua kui võimalik. Kultuuri finantseerimist on märgatavalt kärbitud, aga elama peab, ja siingi üritatakse välja keerutada nii, kuis keegi oskab. On aga neidki, kellele…
-
Seetõttu võib mõista Wagneri sünnilinna Leipzigi publiku pettumust, kui selgus, et sealses ooperiteatris „Sõrmuseni” ei jõuta. Ehkki on olemas Gewandhausi orkester (kes mängib ka ooperis), suur ooperimaja ja potentsiaalne lavastaja, teatri peanäitejuht Peter Konwitschny, keda seovad Leipzigiga tihedad sidemed (isa Franz oli Gewandhausi peadirigent). Rääkimata sellest, et Konwitschny on tänapäeval üks mõjukamaid Wagneri-lavastajaid, kes on Euroopa eri punktides lavale toonud peaaegu kõik Wagneri ooperid, „Sõrmusest” küll…
-
Korngold, Viini muusikakriitiku poeg, oli XX sajandi algukolmandikul üle-euroopaline fenomen. 11aastase imelapse balletti etendati paljudes riikides, teda tunnustasid geeniusena nii Mahler kui ka ta õpetaja Richard Strauss. Kui 23aastasel heliloojal valmis „Die tote Stadt”, pidasid esiettekande õiguse üle lahingut juhtivad teatrid, seda esitati rohkem kui 70 laval. Varsti pärast Hitleri võimuletulekut jäi Korngold elama Hollywoodi, temast sai sümfoonilise filmimuusika alusepanija.
„Surnud linna” on kutsutud viimaseks suureks romantiliseks…
-
Alustan kodumaisest. Eino Tambergi „Cyrano de Bergerac” on saanud teenitult palju tähelepanu nii oma repertuaaris püsimise kui ka positiivse kriitika näol. Õnn, et ikka ja jälle on lauljaid, kes selle meeliköitva teose väärilised. Seekord kõlasid aga ka fragmendid unustuse hõlma vajunud ooperitest „Lend” (etendunud Estonias 1983/84 ) ning „Raudne kodu” (etendunud Estonias 1964/65 ja Tartu uus Vanemuise maja avati 1967. aastal selle ooperiga!).
Lavastaja Arne Mikk on…
