-
Dirigendil ja orkestril oli võimu luua lummav kõrvujääv kujund. Meie kontserdipubliku osasaamine Rautavaara loomingust on olnud nullilähedane – hea, kui lähemal ajal saaks selle huvitava ja maailmas tunnustatud meistri teoste kuulamisvõla tagasi maksta. Meeli ergutavale sissejuhatusele järgnenud helge pilt Norra loodusest ja rahvamuusikast Edvard Griegi a-moll klaverikontserdi op. 16 (1868) näol Mihkel Polli esituses häälestas positiivsetele tunnetele. Dirigendi ja solisti heas teineteisemõistmises mõjusid need otsekohesed ja…
-
Olav Ehala žanriks on laul. Enamik neist on pärit mõnest muusikalist, näidendist või filmist. Kõik laulud on eestikeelsed, teksti autorite hulgas sellised nimed nagu Leelo Tungal, Hando Runnel, Viivi Luik, Viiu Härm, Jaan Tätte, Juhan Viiding, Enn Vetemaa. Juba tekstivaliku tõttu kõnelevad need laulud siiralt ja avatult väikestest inimlikest asjadest, headusest ja turvatundest (mille hümniks on „Nukitsamehe” filmist pärit igihaljas „Kodulaul”). Kurjuselt võtab jõu huumor („Rahalaul”, „Kümme…
-
Loomulikult mängiski Young enamasti akordsaadet ja hoidis meetrumit, esiplaanil aga uhkeldas Hofseth oma kuulamapanevas virtuoossuses ning vaheldus tööjaotuses sai tulla vaid muusikaliste elementide vähenemise arvelt. Kitarrisoolode ajaks tõmbuski saksofon hoopis tagasi, mõne koha peal võttis aga üle bassipartii – viimane oli isegi päris hea lahendus, mida oleks võinud rohkem kasutada ja edasi arendada. Kuivõrd Young pruukis läbivalt elektrikitarri, oleks siin justkui peitunud mõni lisavõimalus, ent peale…
-
* 3. IX Veljo Tormise juubelikontsert festivalil „Punkt” Norras Kristiansandis. Segakoorilt Noorus Raul Talmari juhatusel: „Lauliku lapsepõli”, „Küla kuuleb”, osi „Sangaste mängulauludest”, „17 eesti pulmalaulust”, „Vepsa radadest” ja „Jaanilauludest”, „Tasase maa laul”, „Kaitse, jumal, sõja eest”, „Meile antakse”. 4. IX pidasid Tormis ja Triinu Ojamaa samas ettekande eesti regilaulust.
* 4.-5. IX Iren Lille (klavessiin) ja Holger Faust-Petersi (viola da gamba) kontserdid Saksamaal Kölnis ja Buschhovenis: Couperin,…
-
Millest lähtudes seekordse kava kokku panid? Mäletame eelmist suurt autoriõhtut, Tartu lauluväljak vaimustunud publikust tulvil. Sama korrata ju ei saa . . . .
Põhiline erinevus on selles, et seekord „Nukitsamehe” lugusid ei ole – kui, siis üks lisapalana. Suure orkestri ja koori kasutamise võimalus ei avane eriti tihti, nii on selles kavas eelistatud need laulud, millel on orkestratsioon. Päris mitme numbriga on esindatud kaks muusikali: üks on „Thil Ulenspiegel”,…
-
Palju huvitavat ooperimaastikul
Augusti lõpust läbi septembri võib rääkida vähemalt seitsme uusooperi esiettekandeist.
* 20. VIII – 10. X kestval Ruhri triennaalil tuli festivali tellimusena avapäeval Bochumi Jahrhunderthalles lavale Berliinis elava palestiina-iisraeli helilooja Samir Odeh-Tamimi (s 1970) „Leila ja Madžnun” (teatraliseeritud jutustus Nizami järgi, Albert Ostermaieri libreto), nimeka Willi Deckeri lavastuse esitas musikFabrik Peter Rundeli käe all.
* Oma senist menukust ooperiautorina kinnitas taas Poul Ruders: 5. IX…
-
Olen väga seda meelt, et meie kontserdihooaegu võiks ilmestada rohkem n-ö ühemeheõhtuid. Tõsi, eks lõppev suvi on juubilaridest tiinena pakkunud neid võimalusi kuhjaga. Saab publik hea ülevaate ühe looja mõtlemisest, muusik laval kogeb üht komponisti erineva kandi pealt, rääkimata dirigendist.
Julgen arvata, et kaasaegset eesti heliloomingut Pärnu Linnaorkestri kavades nähes peadirigent Jüri Alpetern ilmselt õnnest ei hõiska. Küll on sinu teoste lihtsus ja muusikaline naivism Alpertenile vägagi meele-…
-
Idee korrata kontserti seoses Pärdi juubeliga sai tulla ainult Tallinna Filharmoonia kunstiliselt juhilt Eri Klasilt. Kontserdi tähendust märgib tõik, et Kremer ja Grindenko olid kohe nõus ja Kremer tõi kaasa ka oma Kremerata Baltica. Probleem, millisesse saali kontsert paigutada, oli taas terav, pärast mõningaid kõhklusi jäid korraldajad peatuma Tallinna Jaani kirikule ja see otsus oli õige. Tung kontserdile oli veelgi tõsisem kui esiettekandel ja kontserdile soovijad…
-
Pärdi juubelifestival andis tegevust peaaegu kõigile Eesti tunnustatumatele muusikakollektiividele: üles astusid Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, Eesti Rahvusmeeskoor, Vox Clamantis, kammerkoor Voces Musicales, Eesti Filharmoonia Kammerkoor. Pärdi muusikat juhatasid Tõnu Kaljuste, Daniel Reuss, Eri Klas, Neeme Järvi, Risto Joost, Jaan-Eik Tulve ja Aarne Saluveer. Välisinterpreetidest külastasid festivali Pärdi hinnatuimad esitajad maailmalavadelt: The Hilliard Ensemble, Cello Octet Amsterdam, sopran Arianna Savall ning viiuldajad Gidon Kremer ja Tatjana Grindenko. Kontsentreeritud valik…
-
Kuid enne, kui pikemalt sellel teemal peatuda, toon välja etenduse positiivsed küljed. Eelkõige tahan tõsta esile sobiva muusikavaliku. Lisaks etendusega samanimelise telefilmi („Vanamees ja meri”, 1989) Bruce Broughtoni originaalmuusikale leiab kasutamist Elliot Goldenthali muusika filmidest „Frida” ja „Alien”. Need on Broughtoni muusikaga niivõrd hästi sobitatud, et lugusid tundmata pole võimalik eristada vastavale temaatikale spetsiaalselt loodud palu Goldenthali küllaltki erineva suunitlusega filmimuusikast.
Tantsijate sooritus ei jää muusikavalikule sugugi…
