-
Anu Kaalu unikaalne, erilise sillerduse ja säraga kõrgregister pääses omas ajas plahvatuslikult mõjule just Lucia rollis, kus tema lavalises olekus nii oluline eluterve positiivsus muutus lõpustseenis haavatud, õhuliseks, hapraks, südant kriipivaks hulluseks. Urve Tautsi hääle lopsakus ja dramaatilisusele kalduv rollikäsitlus teostes, mis temale usaldati, lummas pea alati oma jõulise endastandmisega.
Kuuldud-nähtud katkendid tuletasid meile meelde nende kaunist häält ja sarmikat väljanägemist, kuigi tegelikust kunstniku olemusest avanes seal…
-
„Boheem” on üks kõige sagedamini esitatavaid oopereid üldse ja pärast Puccinit pole ühegi itaalia ooperilooja teosed sellist tunnustust pälvinud. Puccini teemade globaalne valik (Pariis, Rooma, Jaapan, Ameerika, Hiina), millele pani aluse juba Verdi, on meloodiaande kõrval üheks põhjuseks ooperimajade repertuaari koostamisel. „Boheem” on ülemlaul armastusele, küll mitte sügav, aga õilistav oma lihtsuses ja heatahtlikkuses ning väga poetiseeritud. Armastus põhjendab, vabandab ja selgitab kõik. „Boheem” ei ole…
-
Teose originaal on mõeldud klarnetile ja vioolale, millest hiljem on tehtud kontserdil esitatud versioon.
Kuid tuleb tunnistada, et kavaleht andis ka väga huvitavat informatsiooni, seda eelkõige esinejate kohta. Teatavasti on meie võimekad üliõpilased nii varakult hõivatud töö, ja vastutusrikka tööga, et jääb ainult imestada, millal nad veel õpivad. Bruchi Topeltkontserdi esitasid Marie-Helen Rannat (viiul) ja Anne Ilves (altviiul), tehes seda suurepäraselt. Rannat õpib EMTAs neljandat aastat professor…
-
Kes oli Olavi Sild? Kolleegid Estonia teatrist teadsid teda kaks aastakümmet kui head viiuldajat, sügavat muusikut, teise viiulirühma kontsertmeistrit. Muusikaakadeemia rahvas teadis teda kui kõrgelt erudeeritud, sõbralikku ja aristokraatset kolleegi. 1969. aastast kuni surmani oli Sild EM TA keelpillimängu ajaloo ja keelpillimängu õpetamise metoodika õppejõud, dotsent ja aastast 1993 ka EM TA interpretatsioonipedagoogika instituudi juhataja. Teatri- ja pedagoogitöö kõrvalt kaitses Sild 1987. aastal kunstiteaduste kandidaadi väitekirja…
-
Tallinna Kammerorkester mängib valdavalt väljakirjutatud partiisid, Randalu klaver aga on suures osas improvisatsiooniline. Ühtaegu saadakse üle nii improvisatsioonilise kui läbikomponeeritud muusika piirangutest. Improvisatsioonil on ju oht takerduda meeleolu puudumisse või interpreedi mänguharjumustesse, täielikult läbi komponeeritud muusika aga võib (osalt samadel põhjustel) muutuda mehaaniliseks ja elutuks. „Enter Denteri” „mõlemad instrumentalistid” paistavad üksteist täiendavat ja innustavat, nii et rasket interpreeditööd on seda kuulates küll raske ette kujutada. Ning, jah,…
-
Veel noorte heliloojate ridadesse kuuluva Tauno Aintsi loomingus on domineerinud levimuusika ja lastelaulud. Nüüd on ta läinud suurvormide poolele ja löönud läbi teostega, milles on atraktiivsust, julgust ja hulljulgustki. „Mowgli” muusika on igati tänapäevane, Aints rändab vastavalt vajadusele eri stiilides ja tehnikates. Siit tuleneb üks oht – kohatine stiililine ülekuhjamine. Oluline on aga tabatud ja vaataja võtab muusika hästi vastu, see jääb meeldegi, mida uue muusikaga iga…
-
Oleviste koguduse korraldatud suurejooneline kontsert oli läbi viidud asjatundlikult ja armastusega. Tallinna oikumeenilise naiskoori ja Oleviste meeskoori ligi sadakond lauljat oli kindlasti suurim kooslus, kes ühel kontserdil Marje Singi laule ette kandnud. Juhatasid Silvia Landra, Marika Kahar, Urve Pihlak, Aivi Otsnik, Kaie Kant ja Mary Tedre. Kontserdi kulminatsiooniks kujunes 1958. aastal valminud kantaat „Ära ärritu kurjadest” (Psalm 37:1-6,9) Silvia Landra juhatusel. Teosele tegi uue orkestratsiooni Jaak Jürisson…
-
Muljed Riia konverentsist on vastakad. Tundub, et Balti konverentsidest osavõtus on tänapäeval hakatud nägema mitte niivõrd kohustust kui võimalust kohtuda oma kolleegidega. Sellest annab tunnistust tähelepanek, et Leedust tulnud autorite ettekandeid oli konverentsi programmis kaks ehk sama palju kui Kreeka, Saksamaa või Venemaa päritolu autorite omi. Eesti esindatus leedulastega võrreldes, tõsi, oli märksa soliidsem: Mart Humal rääkis analüütilise kontrapunkti teooriast, Anu Paulus eesti heliloojate enesemääratlusest 1980.…
-
Siitpoolt vaadatuna võib olla kummastav tõdeda, et ühes viimasel ajal ilmunud mainekamas XX sajandi muusikat käsitlevas kogumikus „Cambridge History of Twentieth-Century Music” jääb Bartók, s.o helilooja, keda on tavaliselt vaadeldud võrdväärsena kõigi XX sajandi suuremate meistritega, sisuliselt käsitlemata. Muide, Richard Taruskin, kes Bartóki väljajätmist Cambridge’i muusikaloost kritiseerib ja selle vea „oma” väljaandes „Oxford History of Western Music, Volume 4” parandab, teeb Ilkka Oramo arvates ise sama…
-
Soome orkestrid oktoobris ratastel
Enne külmade tulekut käisid Soome orkestrid esinemas oma põhjapiirkondades, samuti välismaal.
* Lapi Kammerorkester (Rovaniemis) korraldas sarja „Muusikamatk Saamimaale” (Ivalo, Inari, Utsjoki), „Külakontsertides” kaastegev joigude esitaja Anna Näkkäläjärvi.
* Soome Raadio SO tegi viimase kümne aasta ainsa kodumaise reisi peadirigent Sakari Oramoga sugugi mitte populaarse kavaga (Beethoven, Schumann, Mahler, Wagner, Saariaho, Mussorgski, Sibelius) Kemijärvi, Rovaniemi, Kemi, Oulu ja Kokkola saalides, kaasas tippsolistid Kari…
